ÄP restoranitest: imelised elamused Pühajärvelt

Vana kuulus järve nime kandev Pühajärve restoran on taas olemas, ilusama ja hubasemana kui varem.

Milline vedamine – augustikuud vapustanud tornaadomõõtu torm õnnestus vastu võtta Pühajärve restorani terrassil. Ei teagi, kumba ma rohkem nautisin, kas vahutavat Pühajärve või lendlevaid valgeid laudlinu, mõlemad olid vapustavalt kaunid. Torm tuli sobival ajal, justkui tellitud meelelahutusprogramm –lõpetasime parajasti magustoitu. Šokolaadikook oli juba söödud, päästa oli vaja ainult kreembrülee.

Jäime väga rahule. Tegelikult nautisime kogu õhtusööki, mitta ainult tormiprogrammi. Isegi söömata oleksin rahul olnud – vana kuulus Pühajärve restoran on jälle olemas ja pealegi ilusamana kui kunagi varem. Aastakümnete eest oli see omakandi kuulsaimaid söögi- ja joogikohti, ilusat valget maja järve-äärsel künkal teadsid kõik tartu- ja valgamaalased. Vahepeal seisis hoone tükk aega tühjana ja lagunes, siis muutus lühikeseks ajaks alpirestoraniks, nüüd lõpuks on jälle Eesti kaunima järve nime kandev ja selle vääriline tore restoran. 

Salatite ja desserdi osas on menüü suhteliselt rangelt hotellirestorani mõõtu: algab Caesari salatiga ja lõpeb kreembrülee ja šokolaadi-fondant´iga. Caesari salat oli tehtud hoolikalt, kastmel selgelt äratuntav iseloom, kanafilee parajalt pehme ja üldse mitte kuiv. Ka grillitud kitsejuustu salat viigimarjadega oli tore, kitsejuust oli küll natuke liiga kaua grilli saanud, aga koos viigimarjaga moodustas suurepärase maitsekoosluse.

Seest kergelt voolav šokolaadikook oli teostatud professionaalse osavusega ja maitses koos jäätisega suurepäraselt. Kuna kreembrülee nautimine langes kokku tormi tipphetkedega ja tähelepanu tuli jagada langevate puude ja väikese kreemi vahel, pole ma oma tähelepanekutes päris kindel, kuid mulle siiski tundus, et kreembrülee struktuur oli pisut liiga tugev.

Pearoogades on kohalikku hõngu rohkem - kergelt suitsetatud Pühajärve koha köögivilja risotoga on märkimisväärne saavutus meie üldist kalavaesust, eriti valge kala vaesust arvestades. Supivalik oleks ehk võinud parem olla, palaval päeval oleks hing igatsenud vähemalt ühte külma suppi. Aga kuigi järgiproovitud seenesupis polnud kohalikud metsaannid, vaid poešampinjonid, oli see korralik, intensiivse ja tasakaalustatud maitsega.

Nii et toiduga jäime rahule, nii roogade valik kui maitsed ja teostus olid sellisel tasemel, mida nii mõnigi pealinna restoran võiks kadestada. Puudu jäi vaid lahedast klaasiveinist – klaasiga oli valida vaid ühe üpriski rasketoimelise chardonnay, Anjou roosa ja Tšiili merlot´vahel. Küll aga sai õhtusöögi lõpetada ilusa 20-aastase portveiniga.

Väga tore oli ka Pühajärve restorani teenindus. Ettekandjad on noored ja vilkad, lõbusad ja särasilmsed. Nende jaoks oli tegemist kriisiolukorraga – välkkiirelt tuli kokku korjata kõik, mis terrassilaudadel oli, siis hiiglaslikud sirmid kokku lasta, lõpuks veel vaatamata tõrkuvatele sideliinidele ja elektrikatkestusele üritada kaardimakseid vastu võtta – paras segadus, aga nad said selle kõigega vapralt ja rõõmsameelselt hakkama.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara