30. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

See pole siiski nii lihtne, kui esmapilgul tunduda võib: vabatahtlik valib sinu, mitte sina teda, ning ta tahab täpselt teada, kuhu tema panus läheb. Vabatahtlikud on ühed neist, kes oma tegevusega n-ö tõsisele ärile teeviitu jagavad, mida edukad peavoolu hiiud ka jälgivad. Vähemalt silmanurgast, sest piir kohustusliku ja vabatahtlikkuse vahel üha hägustub.

Inglismaal tegutsemist alustanud jaekaubandusettevõte Oxfam on hea näide, kuidas kaasata vabatahtlikke edukalt oma ettevõtmistesse. Tõsi, ühing ei kasuta vabatahtlikku tegevust omanikutulu suurendamiseks, vaid investeerib teenitud kasumi arengumaade toiduabiprogrammidesse.

Villa Benita – teerajaja

Eestis pole just palju ettevõtteid, kes on oma tegemistesse vabatahtlikke kaasanud. Oma osa selles on ühiskonna vähesel valmisolekul. Vanuritele sotsiaalhoolekandeteenuseid osutav Villa Benita on üks neist, kes selles suunas Eestis teed rajab. Idee kaasata oma tegevusse vabatahtlikke tekkis neil sel kevadel.

“Me loome omas valdkonnas trendi. Keegi peab ikka olema esimene, kes proovib ja katsetab. Eestis on vabatahtliku tööga seotud palju eelarvamusi, sealt ka ilmselt vähene huvi selle võimaluse vastu,” rääkis Villa Benita juhatuse esimees Siret Liivamägi.

Villa Benitas peetakse vabatahtlikuks inimest, kes omal initsiatiivil ja vabast ajast, tasu saamata, abistab ettevõtte patsiente/kliente.

Väljaõpe ja harjutuspäev

Eduka koostöö aluseks on mõlemapoolne huvi. Kuidas tagada, et vabatahtlik teeb, mis on kokku lepitud, käitub vastavalt ettevõtte standardile ning hoiab konfidentsiaalsust? Need on vaid osa küsimusi, millele mõelda tuleb.

Selleks korraldab Villa Benita vabatahtlikele väljaõppe ning harjutuspäeva. “Vabatahtlikuks tulevad inimesed, keda meie valdkond huvitab. Edasi saame neile pakkuda praktikavõimalust ning kooli lõpetamisel töödki,” sõnas Liivamägi.

Valdavalt töötavad vabatahtlike värbamisel samad otsingukanalid, mis palgatöötajate leidmiselgi, kinnitas MTÜ Uuskasutus juhatuse liige Katriin Jüriska.

“Oleme kasutanud tööotsimisportaale, oma kodulehte, Facebooki,” loetles Jüriska.

Põhiküsimus on tema sõnul, kuidas toimetada nõnda, et inimene oleks valmis pikemat aega protsessis osalema. Suur osa selles on kahtlemata ka vabatahtlikul endal, kes tunneb ennast ja oma missiooni. “Kui ta on meil siin 50 töötundi abiks olnud, tahab ta teada, kuhu tema panus liigub. Läheb see mõnele lastkodule mööbli soetamiseks, kusagile koolitusprojekti, keskkonnakaitsesse vms. Pidev tagasiside ning läbipaistvus on kaks peamist märksõna, mida vabatahtlikega töötades meeles pidada tasuks,” nentis Jüriska.

Autor: Urve Vilk, Kristo Kiviorg