Puhkepäev: pilguheit Eesti kroonidele 

Raha võib lõputult ekspluateerida, kuna see on niivõrd viljakas pinnas ja põhjalikult läbiimbunud käsn nii poliitilisel, ühiskondlikul kui  ka emotsionaalsel tasandil.

Raha kohta on raske midagi uut öelda. Rahast võiks lugematul arvul lugusid luuletada, kirjutada ja laulda.  Ometi on Siim-Tanel Annuse näitus “Raha ja poeesia” Tallinna Kunstihoones kõike muud kui teada tuntud faktide konstateering.
Jutt ei keerle näitusel ainult rahapaja ümber. Pigem on näitus sama tundlikult tempereeritud kui Annuse töödki.
Kunstihoone ruumidesse on koondatud lisaks rahateemale ka Annuse varajane graafika “Mustvalged linnad” (1976) ja “Tornid taevasse” (1982). Samuti ei puudu näituselt juba tuntud “Manifest” (2009), mis kujutab Annuse autoritehnikas lõuendile kirjutatud Eesti iseseisvusmanifesti, ning 20. sajandi poeesia sari, mis on Eestis mitmel pool ringi reisinud.
Kõigele eelnevale paneb omamoodi punkti videodokumentatsioon kunstniku 1982. aasta performance’ist oma koduaias, tuletades meelde Annuse kõigutamatut rolli Eesti ühe esimese tegevuskunstnikuna.  

Näituse olulisimal kohal, kunstihoone treppidest üles astudes, satub näitusekülastaja pilk vastamisi Lydia Koidula igatsevate silmadega. Töö pealkirjaks on “15,64666”, millega antakse kogu väljapanekule pidev alltekst krooni peatsest asendumisest euroga. Ent Annus ei ole korraldanud harrast hüvastijättu.
Ta alustab meie raha ajalugu 1919. aastaga, mil anti välja Eesti esimene maksevahend, seda küll mitte päris raha, vaid maksutähena. Sama aasta kevadest pärinevad juba päris rahatähed – margad ja pennid.
Annus on suurendanud kahe erineva 25margase motiivi – ühel on kujutatud kalureid, teisel põlduharivaid naisi. Raha kujunduse ja selle sümboolse väärtuse järjepidevust illustreerivad 1921. aasta 100margane ja 1935. aasta 100kroonine – mõlemal on kujutatud seppa.

Kunstihoone tagumised ruumid on “20. sajandi poeesia” sarja päralt. Molotovi, Ribbentropi, Stalini ja Hitleri allkirjad on reljeefmaalis suurendatud tervikuna või osaliselt.
20. sajandi ajalookulgu läbinisti muutnud elegantselt liuglevad jooned on ühelt poolt karm poliitiline fakt, mis teisalt on läbi Annuse käe viidud kaunisse, estetiseeritud vormi. Ilu ja hirmu võim leiavad sedasi oma kummastava ühenduse.  
Ajal, mil paberraha kasutamine on tasapisi muutumas haruldusemaks, raha liigub virtuaalselt ühelt elektrooniliselt kiibilt teisele ilma oma “nägu” näitamata, on Siim-Tanel Annuse näitus mitte ainult hüvastijätt Eesti oma rahaga, vaid füüsilise, kunstniku kujundatud rahatähega.
Järgmisena võiksid disainerid ette võtta eksklusiivsete pangakaartide kujundamise, et ka virtuaalsel rahal oma poeetiline ja kunstiline külg oleks.

Siim-Tanel Annus “Raha ja poeesia”
Tallinna Kunstihoones, Vabaduse väljak 6
Kuraatorid: Reet Varblane ja Harry Liivrand
Näitus on avatud kuni 5. septembrini

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Ragne Nukk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara