3. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev: teatritükk, mille järgmist osa näeb 2040. aastal
VAT teater toob lavale eksperimentaalse monoetenduse, mis liidab kokku mineviku, oleviku ja tuleviku. Etenduse teist osa saavad huvilised näha aastal 2040.
Lavastaja ning näitleja Tanel Saare sõnul sündis etendus tema ideest mängida koos legendaarse näitleja Jüri Järvetiga, keda pole küll enam aastaid elavate hulgas, kuid kelle rollidest on säilinud mitmeid salvestisi.
Etenduse aluseks on Samuel Becketti näidend “Krappi viimane lint”, mille osatäitjat Krappi on kunagi etendanud ka Jüri Järvet. Nüüd mängib Krappi Tanel Saar, kuid jagab teksti osaliselt Järvetiga.
Salvestiste kaudu tekib kahe näitleja vaheline dialoog, mis annab monoetendusele uue mõõtme. “Seega mängime koos ja eraldi. Täna, eile ja tulevikus. Mitmes reaalsuses ja mitmel levelil korraga,” rääkis Saar.
Samavõrd kui “Saare esimene lint” kasutab oma ülesehituses minevikust pärit salvestisi, saab selle etenduse salvestis aluseks järgmisele etendusele, mis plaanipäraselt peaks valmima aastal 2040.
“See on justkui eellugu Becketti “Krappi viimase lindi” loole ja see moodustab etenduse esimese osa. Teine osa toimub aastal 2040, kui kõik läheb nii nagu plaanitud,” rääkis Saar.
2040 on valitud etenduse järje lavastamisaastaks Becketti tekstist lähtuvatel põhjustel. “Krappi viimane lint” räägib vanast mehest, kes kuulab üle oma noorena tehtud helisalvestisi. VAT teatri etendus “...viimane lint/ Saare esimene lint” põikub Becketti originaalist sel määral, et peategelaseks pole mitte vana mees, vaid noor – see, kes alles linte sisse lugema hakkab. Näitleja Tanel Saar on just praegu sama vana kui Krapi tegelaskuju oma lindistusi sisse lugedes, aastal 2040 on Saar aga sama vana kui vana Krapp, kes oma lindistusi kuulab.
“See, keda huvitab minevik, olevik, tulevik hetkes. See, keda huvitab Järvet, Beckett, Krapp (ja Saar), ja see, keda huvitab, miks inimene on see, kes ta on, ja mitte keegi teine. See peaks tulema “Saare esimese lindi” salvestusele septembris,” kutsus Saar teatrieksperimendist osa saama. “Saare esimesest lindist” tehtud salvestist hoiab vahepealsetel aastatel Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.
"...viimane lint/ Saare esimene lint"
VAT Teatri etendus Tartrus 8. septembril kl 22 Athena keskuse pöönigul ja Tallinnas 17.09 kl 20 Rahvusraamatukogu tornisaalis
Piletid: 100/150 kr
Autor: Urve Vilk, Mari Hiiemäe
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!