Puhkepäev: mõtisklus läheduse ja vägivalla, geniaalsuse ja hulluse teemadel

Vanemuise etendus “Gorgo kingitus” ajas pea tihedalt mõtteid täis, mis on minu jaoks hea etenduse märk.

Naise ja mehe vihkamiseks muutuv armastus. Endaks jäämise dilemmad ja autunne versus mõistuse hääl. Domineerimise küsimus. Geeniuseks olemise varjuküljed. Läheduse ja vägivaldsuse hägune piir. Antiikkultuuri sümboolika ning argipäeva suhe jne.
Süþee kappas üha edasi ning vaatamise käigus tekkis küsimusi aina juurde, nii et nendest ei saanud lahti ka pärast etenduse lõppu.

Kohati tundsin etendust vaadates, et mõtlen liigagi palju nüanssidele, mismoodi rollikarakterid ja süþeekäänakud seal lahendatud on, selle asemel et lihtsalt etenduse kulgemist nautida, kuid kindlasti on see variant märksa parem kui minna koju tühja teadmisega, et näidend on ennast pelgalt esitusega ammendanud.
Etenduse telgjoon oli lihtne. Lugu algas lõppvaatusest pihta ning mööda sirget liini taaselustati vaataja silme ees sündmused, mis tegelikult olid juba juhtunud. Sujuvalt vaheldusid üksteisega kaks reaalsust – jutustamise situatsioon ning see, kuidas kõik tegelikult reaalajas välja nägi.

Ajahüpped mineviku ja oleviku vahel mängiti vaimustavalt sujuvalt välja. Kohati oli üleminek jutustussituatsiooni ning jutustatava vahel niivõrd osavalt läbi põimitud, et samad näitlejad suutsid samaaegselt edasi viia mõlemat tegevusliini – nii mineviku kui ka oleviku oma. Seda vaimustavam oli lavastuse juures aga see, et mõlemad liinid jäid täiesti selgeteks.
Parim “Gorgo kingituses” oli tugevate karakterite mäng. Kuna näidend esitas väga keerulise isiksusetüübiga kunstniku loo, eeldas see tugevaid peaosatäitjaid, ning seda nii Martin Veinmann kui ka Külliki Saldre kahtlemata ka on.
Veinmannil õnnestus luua läbini veenev hälbinud maailmavaatega kunstnikunatuur ning Saldre sobitus ideaalselt geeniuse ohjaja rolli sattunud abikaasaks.

Esimeses vaatuses jäi veidi hinge kripeldama tantsunumbrite haakuvus – et kas need ikka annavad midagi süþeele juurde või on need lihtsalt etendusele juurde poogitud, et efekti ja värvi lisada. Teises tantsustseenis, kui ka Veinmann tantsust omal kombel osa võttis, see küsimus kadus.
Pean “Gorgo kingitust” sügavalt elitaarseks teatrietenduseks, mille sügavusenüanssidest iga vaataja küll maksimaalsel kombel lõbu ei tarvitse tunda. Teatrikunstina on “Gorgo kingitus” aga kindasti klass omaette. On olemas rahvatükid ja tõeline kunst. “Gorgo kingitus” oli näide sellest viimasest.

HINNANG

“Gorgo kingitus”

8 punkti
Esietendus 3. septembril Vanemuise teatris.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Mari Hiiemäe

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Sündmused Lennusadamas on kordumatud

Suur sündmus väärib olenemata külaliste arvust suure algustähega peopaika. Üheks selliseks on kahtlemata Lennusadam koos vesilennukite angaariga, mis rajati sada aastat tagasi Vene tsaar Nikolai II korraldusel, osana Peeter Suure merekindlusest. Ainulaadne arhitektuuripärl on Paksu Margareeta kõrval teiseks koduks Eesti Meremuuseumile.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

PricewaterhouseCoopers ootab oma tiimiga liituma kahte ASSISTENTI

PricewaterhouseCoopers AS

27. jaanuar 2019

Uudised

Teabevara