13. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

September on Sinu Aednik OÜ esindaja Piret Pihtjõe sõnul kõige parem aeg vilja-, okas- ja lehtpuude ning hekkide lõikamiseks. Ka sügisväetamise tegemiseks on paras aeg, ent tuleb tähelepanelik olla, et maha saab õige väetis, õiges koguses ja õigetesse kohtadesse. Samuti on paras aeg istuda ära mitmed kevadel tärkavad sibullilled.

TASUB TEADA

10 sügisest aiatööd septembris-oktoobris

 1.Sibullillede istutamine.

Sügiskuud on aeg kevadel tärkavate sibullillede - tulpide, nartsisside, liiliate, krookuste ja mitmete teiste istutamiseks. Sibulate, mugulate mahapanekul ja erinevate seemente külvamisel tuleks järgida reeglit, et need saakis mulda vähemalt kolme sibula sügavusele. Kui istutatakse sibulakorve, siis tuleks järgida ka kindlasti pakendil olevat juhist ja korvid soovitatud sügavusele istutada. Kui sibulate istutamine jääb väga hilisele sügisajale, siis tuleks nad istutada pisut sügavamale kui tavaliselt.

Oktooberis on aeg aga taimede, mis külmasuhtes tundlikumad on, sibulad ja muguljuurikad maast üles võtta. Nende lillede hulka kuuluvad näiteks daaliad, begooniad, gladioolid. Enne hoiupaika ära panemist tuleks sibulad, mugulad kindlasti kuivatada. 

2. Õunapuude ja teiste viljapuude lõikamine.

Õunapuude lõikamise kasuks suve lõpus, sügise alguses räägib vesivõsude mittetekkimine ja haavade kerge paranemine. Rannikul ja saartel võib lõikust teostada veel septembris ja oktoobris, sisemaal tuleks suuremad lõikused lõpetada augustis ja pisilõikused septembris.

Viljade õige suuruse ja saagi tulevaks aastaks tagab viljaalgete harvendamine, et puu ei kurnaks ennast liigsete viljade kandmisega ära. Viljaalgete ja uute võrsete näpistamisega väldib ka õunapuu okste murdumist.

Sügisel tuleks jätta puudele aega ka talveks valmistuda. Kuiva suve korral tuleb puid sügisel tugevalt kasta, mis on puule vajalik veevaru talletamiseks, et talve üle elada ja kevadel, kui maapind on veel külmunud, intensiivse päikese vastu seista. Veepuudusel võib kevadel tekkida koorerebend.

3. Hekilõikus.

Suve lõpp, sügise algus on hea aeg ka hekilõikuseks. Nii okas- kui lehtpuudel, et pidurdada nende kasvu.

4. Püsikute hooldamine.

Haigetel taimedel tuleks madalalt ära lõigata taime maapealne osa, sest haiguste tekitajad talvituvad lisaks taimejäänustele ka mullas ja alles jäetud taime maapealses osas. Tervetel võib jätta tagasilõikamisel alles 10-15 cm varred. Varakevadel tuleks neile sisi teha veel ka teine lõikus. Kõige ohutum on lõigata püsikud maha peale tugevamaid öökülmi.

 5. Puude, põõsaste ja ilutaimede väetamine.

Augusti lõpus, septembri alguses on sobilik aeg aia väetamiseks. Väetamist tahavad nii ilu- ja marjapõõsad, leht- ja okaspuud, hekid, viljapuud kui ilutaimed. Kindlasti tuleb sügisesel väetamisel jälgida väetise makroelementide (N-lämmastik, K-kaalium, P-fosfor) vahekorda. Kui väetis sisaldab rohkelt lämmastikku, siis seda sügisel taimedele anda ei tohi, kuna see soodustab taimede kasvu ega lase neil puituda ning nad saavad talvekülmade käigus kannatada. Liigne lämmastik soodustab ka lehetäide arengut. Sügisel antavate väetiste lämmastikusisaldus peab olema minimaalne.

Oluline on jälgida ka kuhu väetist anda. Viljapuud omastavad väetist vaid võralaiuses olevate narmasjuurte kaudu, mistõttu pole kindlasti kasu tüve ümber pandud väetisest. Ka teistel puudele ja põõsastele tuleks panna väetist kobestatud mulda tüvest eemale. Enne väetamist tuleks veenduda, et taim on piisvalt kastetud või vihmavett saanud.

6. Muruhooldus.

Septembris on viimane aeg väetada muru kaaliumirikka väetisega, see muudab taimed haiguse- ja külmakindlaks ning loob neile soodsad tingimused järgmise aasta kasvuks. Enne väetamist tehtaval viimasel niitmisel tuleks arvestada sellega, et taimed jääksid ligikaudu 4-6cm kõrguseks. Kindlasti peaks korjama kokku kogu niidetud rohu. Väetisegraanulid tuleks külvata ühtlaselt kuivale murule.

7. Aiasaaduste koristamine ja säilitamine.

Praegused vihmased ilmad muudavad saagikoristuse keeruliseks. Poriseks muutunud maast tuleks juurikad kiirelt välja tirida ja neil enne panipaika panemist taheneda laste. Kui seda eirata, siis võib mädanik saagi hävitada. Kui leiate juba viljadel mädanikku, tuleks sellised viljad kiirelt teistest eraldada ja hävitada.

 8. Rohimine ja lehtede riisumine.

Väga oluline on aeda pidevalt rohida. Umbrohtumine loob soodsad tingimused kahjurite levikuks. Oluline on riisuda ära ka mahakukkunud lehed, sest nende kõdunema hakkamine põhjustab samuti kahjurite ja haiguste levikut.

 9. Mullakaevamine. 

Samuti tuleks ära teha mulla kobestamine, aga seda juba oktoobris või novembris. Näiteks hävitab see õunapuu putukaid, kes lähevad talveks mulda talvituma, ent ei jõua peale mulla läbikaevamist enne talve tulekut nii kiirelt mulda tagasi minna. Lisaks viljapuudele tasub muld kaevata läbi ka köögiviljade ja üheaastaste taimede alt vabanenud maal. Kahjurite hävitamiseks piisab, kui muld sügisel labidasügavuselt läbi laevata.

10.Tööd kasvuhoones.

Peale saagikoristust tasuks kasvuhooned taimejäänustest puhastada. Samuti oleks kasulik kasvuhoonet taimekaitsevahenditega töödelda, et vähendada kahjurite arvukust järgmisel aastal. 

Allikas: Äripäev; Piret Pihtjõe, Sinu Aednik OÜ

Autor: Signe Sillasoo, Urve Vilk