Puhkepäev: igaühel oma Draama

Tartu läks Draama 2010 teatrifestivali ajal teist nägu. Alates punasevärvilistest linna mööda ringi laiutavatest ja festivali reklaamivatest punastest tugitoolidest, mis linnapildi rõõmsamaks muutsid, kuni inimesteni välja. Nemad olid ka teistmoodi. Rõõmsad ja entusiasmi täis.

Nägin mitmeid ja mitmeid tuttavaid, kes käisid ühelt etenduselt teisele ja katsusid oma ajagraafikuid selle järgi parajaks sättida, et ikka rohkem teatrit näha. Rõõmsad paistsid nad olevat ja rahul. Rääkisid ühest elamusest ja teisest ja sellest, mis veel saamata. Kui kogu riigi pealt parimad etendused ikka kodulinna kokku tassitakse, siis on põhjust ka rahul olla – võta ainult, vali ja vaata, kõik saad korraga kätte.

See valimine oli õigupoolest kõige raskem. Draamafestivalil osales kokku 37 etendust ning mitte igaüht neist ei mängitud mitu korda, mis oleks aegade klapitamist hõlpsamaks teinud. Mis tähendas ühtlasi, et kuna ühe korraliku etenduse kestvuseks võib arvestada umbes kaks ja pool tundi ning ühe õhtu jooksul ei jõua tegelikult tõsisemalt süveneda rohkemasse kui ühte etendusse, siis jäi palju nägemata.
Mina ajasin näpuga järge peamiselt kuraatoriprogrammi etendusi mööda. Kuna olin sinna kuuluvatest mõnda varem näinud ning need sisimas heaks kiitnud, siis uskusin, et ka ülejäänud võiksid olla minu maitse järgi. Pettuma ma ei pidanud. Kõik, mida mul näha õnnestus, olid ühel või teisel viisil fookusesse tõstmist väärt. Nii Rakvere teatri “Toatüdrukud”, Teater NO99 “Kes Kardab Virginia Woolfi” ja “Pea vahetus”, Tallinna Linnateatri “Meie, kangelased”, Vanemuise “Kevade” kui ka ülejäänud.

Tõdesin, et Eesti teatrites valmivad vahvad viljad ning kui poleks olnud Draamat, mis nad Tartusse kokku tõi, siis oleks neist paljud nägemata jäänudki.
Usun, et külastajatest igaüks sai enda jaoks isesuguse festivali. Kes käis üldse kokku ühel-kahel etendusel, kes planeeris nii hoolikalt oma aega, et mahutas igasse õhtusse kaks või lühemate etenduste puhul isegi kolm lavastust. Kes ei jõudnud üldse teatrisse, vaid vaatas tänaval kõndides punast Draama-kirjaga mööblilt ja mõtles, et näe, jälle toimub Tartus midagi.
Pole viga – kes käis, see käis, kes ei käinud, see ei käinud. Järgmisel aastal tuleb Draama jälle.

Draama 2010”
6.–12. september Tartus

8 punkti

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Mari Hiiemäe

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara