ÄP restoranitest: Muhumaa võlub kalakohvikuga

Väikese Muhumaa väike kalakohvik on ainult kolm suve vana, aga juba kahel korral on ta valitud Eesti parimate söögikohtade hulka. Mis muud, kui uudishimu ajas vaatama, mida imet üks väike teeäärne kohake sellise kiire tähelennu jaoks on teinud.

Peaaegu oleksin hiljaks jäänud – suvi on otsas ja kohvik paneb septembrikuu lõpus selleks korraks uksed kinni. Aga seni on lipp veel vardas ja labidas ust lahti hoidmas, need on märgiks, et kohvik on lahti. On küll ka kindlad kellaajad, millal kohvik lahti tehakse ja kinni pannakse, aga isegi koduleheküljel julgustatakse lipu ja labida reeglit järgima – kui uks lahti, siis midagi maitsvat ikka leiab.

Kohvik asub tavalises väikeses teeäärses majakeses. Sisustuseks teise ringi mööbel, kaltsuvaibad, natuke mereäärset träni ning Muhu kaubaga riiulid: tikandite raamat, postkaardid, suveniirid.

Taolisi kerge käe ja rõõmsa meelega tehtud söögikohti olen näinud küll Soome ja Rootsi saarestikes, aga mitte Eestis, kus maalähedane ja teeäärne peaks miskipärast pigem tume ja raske olema. Nojah, aga see polegi maalähedane, see ju merelähedane asi.

Merelähedust kinnitab ka menüü, kus nii supp, pirukas, omlett, salat kui ka neli pearooga on kõik tehtud kalast või kalaga. Pearoogade valikus oli sellel päeval praetud ahven, lest, tursk ja kalakotletid. Homme võib kõik hoopis teisiti olla – mida meri annab, seda ka süüakse.

Merelähedust kinnitab ka kalaroogadega sobitatud veinivalik: lilleline Alsassi Fleurelle, mahlakas Anfora Verdicchio dei Castelli, elegantne Collio Pinot Grigiot, rohune Sauvignon Blanc. Veinivalik pole suur, kokku kuus-seitse veini, aga kõik asjatundlikult valitud ja headelt tootjatelt: Gustave Lorentz, Antonio Garofoli jt, ja sealjuures mitte sugugi kallid.

Mis puutub toidu maitsesse, siis selle kohta võib öelda vaid üht: sellist sööki teeb hea ema oma koduköögis. Värske tooraine, puhtad selged maitsed, lihtsad läbiproovitud valmistusviisid – harjumuspärased kombinatsioonid oma parimas ilmingus. Muhu kalakohvik ongi ühe pere ettevõtmine, kus pereema teeb süüa või kui ta ise kõike ei jõua, siis tehakse tema retseptide järgi.

Kõige menukamaks roaks olid kalasupp ja kalapirukas, neid tellisid pea kõik kohvikukülastajad. Suppi ja pirukat sõin minagi, lisaks veel kalakotlette, kus mitu kala korraga sisse pandud. Tõenäoselt oli tegemist ühe parima kotletiga kalakotlettide hulgas, nii värske ja puhta maitsega oli see. Sealjuures ei midagi gurmeelikku, vaid kõige harilikum kotlet, mille juurde käib keedukartul, peedisalat ja koorekaste. Samad lisandid olid ka praetud tursal, aga tursk ise oma valges mahlakas ilus oli võrratu.

Leib oli supitirinas, õunad kausis, õunakook klaaskatte all. Sügisrõskust peletas tuline nurmenukutee. Tõepoolest lihtne, kuid kõik kokku siiski omamoodi ime, mille tabamiseks üle mere peab sõitma.  

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara