Läbipõlemissündroom – organisatsiooni stress

Läbipõlemine on metafoor, mida kasutatakse vaimse kurnatuse või protsessi kirjeldamiseks. Termini “läbipõlemine” võttis 1972. aastal kasutusele Ameerika psühhoanalüütik Herbert J. Freudenberg, kes kirjeldas haigusnähtusid, mida täheldati haiglas töötavatel psühhiaatritel.

Tänapäeval kõneldakse läbipõlemisest tihedat suhtlemist nõudvate ametite puhul. Läbipõlemist võib esineda eri raskusega vormides ning see võib kujuneda välja erinevalt. Ohustatumad on erialad, kus töötaja põhikohus on teiste inimeste vajadusi rahuldada. Niisuguste ametite esindajatel täheldatakse tõsisemat ja kiiremat läbipõlemist kui muudes ametites.

Läbipõlemisele eelneb enamasti krooniline tööstress, mistõttu sellest tulenevate tagajärgede eest vastutab organisatsioon. Sellest ka juhtide suurenev vajadus osata organisatsioonis tööstressi ära hoida.

Läbipõlemine on personali voolavuse ja töö tulemuslikkuse vähenemise olulisemaid põhjusi. Enamik läbipõlemist põhjustavaid tegureid on tingitud töökeskkonnast, moodustades osa organisatsiooni toimimisest.

Läbipõlemisele on omane vaimne kurnatus, energia ja töötahte vähenemine. Selle all kannatajad tunnevad end energiast tühjaks pigistatutena. Nad muutuvad töö vastu ükskõikseks ja nende erialane pädevus väheneb.

Läbipõlemist pole õige samastada depressiooni või stressiga, kuigi see kätkeb mõlemale seisundile omaseid tunnuseid: motivatsiooni kahanemist, tahtetust, norutunnet, kurnatust jne. Läbipõlemise põhjusi tuleb otsida eelkõige töökeskkonnast. See on tavaliselt pikaajalise tööstressi tulemus, mis kujuneb ebaõnnestunud katsetest toime tulla töö juures esinevate stressoritega: inimeste erinevate tundereaktsioonide, vastandlike nõudmiste ja probleemsete olukordadega.

Läbipõlemise erinevus depressioonist seisneb selle piirdumises ametiülesannete ja tööga.

Depressiooni võib käsitada organismi seisundina, millega kaasneb üldine ja püsiv meeleolulangus, huvi kaotus igapäevaste toimingute vastu ja elujõu vähenemine. Sotsiaalsed suhted ahenevad ja võivad muuta igapäevased toimingud ületamatuks takistuseks.

Läbipõlemine on eelkõige töökeskne seisund, mis vähendab töömotivatsiooni ja pühendumist organisatsioonile.

* Emotsionaalne kurnatus viitab huvitatuse, aktiivsuse ja jaksamise vähenemisele, millega kaasneb enesehinnangu langus ja rahulolematus suhetega.

* Depersonalisatsioon tähendab negatiivsete, kalkide ja küüniliste hoiakute kujunemist. Depersonalisatsioonist saab omamoodi kaitsemehhanism – eemaldutakse töökaaslastest, klientidest ja organisatsioonist, kujuneb hoolimatus töötulemuste suhtes.

Eneseteostusvajaduse vähenemise tunnus on töötulemuste alahindamine, sellega kaasnevad madal enesehinnang ja küündimatuse tunne.

W. B. Schaufel ja D. Enzmann (1993) kirjeldavad läbipõlemissündroomi kui tervetel inimestel esinevat püsivat negatiivset suhtumist töösse.

Läbipõlemissündroomi iseloomustavad:

* kurnatustunne, millega kaasneb distress (negatiivne emotsionaalne stress)

* ebatõhususe tunne

* vähenenud motivatsioon

* destruktiivsete, ükskõiksust, tüdimust, tülpimust ja koguni vaenulikkust peegeldavate hoiakute ja käitumismudelite kujunemine töö ja inimeste suhtes.

Selline psühholoogiline seisund võib kujuneda välja pikkamööda ja jääda endalegi märkamatuks, sest muutused käitumises pole äkilised. Töövõime kahaneb pikkamööda.

Nii nagu stressi saab pidada edu hinnaks, on uuringud näidanud, et läbipõlemine algab headest kavatsustest. Läbipõlemine ohustab enam tugevalt motiveeritud ja kõrge saavutusvajadusega inimesi, kellel on juba häid saavutusi ning kelle ootused tulemustele on kõrged. See tähendab, et läbipõlemise suhtes on kõige tundlikumad organisatsioonile pühendunud spetsialistid, kelle panus organisatsiooni edusse võib olla keskmisest kõrgem.

Läbipõlemissündroomi on kõige enam uuritud inimestel, kelle töö eeldab intensiivset emotsionaalset kontakti klientidega, näiteks sotsiaaltöötajad, õpetajad ja meditsiinitöötajad.

Viimaste aastate uuringud näitavad, et läbipõlemissündroomi esineb ka teiste, inimestega tihedat suhtlust nõudvate elukutsete puhul. Eriti sage on läbipõlemine äri- ja bürootegevuses.

Läbipõlemissündroomi esinemissagedus on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ning uuringud näitavad selle jätkuvat tõusu. Põhjuseks peetakse töö pingelisemaks muutumist, erialaste nõudmiste ja kohustuste suurenemist, suhtlemisele esitatavate nõuete kiiret muutumist ning suhete hulga suurenemist viimaste aastakümnete jooksul. Oma osa pingete kujunemisel on kiiretel ja pidevatel muutustel, mis nõuavad töötajatelt pidevat õppimist ning kohanemist uute olukordadega. Kiired ja pidevad muutused on loonud olukorra, kus töötajate ülesanded on väga erinevad. See muudab töö mõistmise ja hindamise keerukaks ning vähendab võimalust abi saada.

Läbipõlemisest ning seda kujundavatest teguritest lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“, mille saab tellida SIIN.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Taimi Elenurm

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Aasta suurejooneliseim sündmus Radisson Blu Sky Hotelis!

Jõulupidu, kui üks ettevõtte olulisemaid sündmusi, on oodatud nii töötajate kui ka koostööpartnerite poolt. Radisson Blu Sky Hotel pakub peohõngulist atmosfääri ning erakordset elamust, mida elevusega oodatakse ja soojusega meenutatakse. Meie eesmärgiks on täita teie soovid ja ergutada maitsemeeli hõrgutistega, milles traditsioonid kohtuvad mitmekesise tänapäevaga.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara