Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 5. oktoober 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

10 enimlevinud müüti psüühikahäirete kohta

Sel nädalal tähistatakse Eestis vaimse tervise nädalat, mille raames leiab reedel, 8. oktoobril Tallinna Ülikoolis aset vaimse tervise mess „Tõrjumisest kaasamiseni“. Muuhulgas soovitakse vaimse tervise nädala jooksul kummutada enimlevinud müüte psüühikahäirete, eelkõige skisofreenia kohta.

„Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on psüühikahäired vähi- ja südamehaiguste kõrval maailmas järgmine enneaegse surma põhjus ning iga neljas inimene maailmas kannatab oma elu jooksul mõne vaimse tervise häire all,“ selgitas vaimse tervise nädala tähistamise aktuaalsust Mari Lipp Tallinna Vaimse Tervise Keskusest. „Iga seitsmes inimene meie kõrval on pidevalt tõsises pinges või stressis, skisofreenia all kannatab umbes 1% elanikkonnast.”

10 enimlevinud müüti psüühikahäirete kohta:

1. Psüühikahäired ja skisofreenia on väga haruldane ja harva esinev nähtus

Ei skisofreenia ega meeleoluhäired ole midagi uut ega haruldast. Skisofreenia avaldub umbes 1% elanikkonnast. Erinevaid kergemaid ja raskemaid vaimse tervise häireid, sh depressiooni esineb 12–15% elanikkonnast. On tõsiasi, et vaimse tervise teemad, teenused ja kampaaniad ei ole Eestis aastate jooksul leidnud sama suurt kõlapinda kui teised tervishoiuteemad.

2. Skisofreenia tähendab kahestunud/lõhestunud isiksust

Skisofreenia on vaimse tervise häire, mida aetakse sageli segamini isiksuse lõhenemisega. Skisofreenia ei tähenda lõhenenud isiksust, lõhenenud isiksuse puhul on tegemist omaette ja väga harva esineva psüühikahäirega. Selle häire oluline tunnus on kahe või enama täielikult erineva isiksuse olemasolu ühes inimeses, kusjuures korraga esineb vaid üks, kes ei ole teadlik teise olemasolust.

 3. Vaimselt haiged inimesed on ohtlikud ja vägivaldsed, nad peaksid olema isoleeritud

Statistika näitab, et vägivaldsust ei esine vaimselt haigete ja skisofreeniahaigete hulgas rohkem kui ühiskonnas tervikuna. Vägivaldsus ei ole tüüpiline sümptom. See väga levinud müüt on osutanud karuteene inimestele, kes põevad skisofreeniat ning kellest enamik on vaiksed ja enesessetõmbunud ning tunnevad pigem hirmu, segadust ja lootusetust kui on vägivaldsed. Paljudel vaimsete häiretega inimestel on küll raske toime tulla oma igapäevaeluga, kuid sildistamine teeb ainult haiget ja hoiab inimesi tagasi abi otsimast.

4. Vaimselt haiged inimesed on pahad ja õelad, neist peaks eemale hoidma

Inimesed, kes haigestuvad vaimuhaigusesse, ei ole pahad ja õelad. Fakt, et inimene kannatab vaimuhaiguse all, ei tähenda, et tema või tema perekond on teinud midagi valesti või et nad on halvad inimesed. Haigestumine psüühikahäiresse on pigem halb õnn, nagu seda on ka haigestumine suhkruhaigusesse või vähki. Ei ole mingit põhjust tunda häbi või süütunnet, kui peres on keegi vaimselt haigestunud.

5. Vaimselt haiged inimesed on lihtsalt (vaimselt) nõrgad

Haigestumine vaimuhaigusesse ei ole märk isiksuse nõrkusest. Psüühikahäirega inimesed ei saa mõjutada haiguse sümptomeid tahtejõuga või kõvasti pingutades, samuti nagu halva kuulmisega inimene ei kuule paremini pingutusest hoolimata.

6. Inimesed, kellel on vaimuhaigus, on loovad isiksused või geeniused

Tõsiasi on, et tarkus ja intelligentsus ei kaitse vaimuhaiguse eest, kuid ka vaimuhaigus ei välista intelligentsust ega arukust. Vaimset haigust põdevate inimeste seas on sama protsent üle keskmise intelligentseid inimesi kui mittehaigete seas. Sama kehtib kunstikalduvuste, loovate ja tehniliste võimete ning kõigi teiste annete kohta.

7. Vaimuhaigus ja psüühikahäire on raske isiksusehäire, mitte tavapärane haigus ja seda ei saa ravida

Skisofreeniast ja psühhoosist võib taastuda aktiivse ravi abil. Ravi koosneb nii medikamentoossest ravist kui ka erinevatest psühhoteraapiatest. Tänu tänapäevasele efektiivsele ravile võib skisofreeniasse haigestunud taastudes jälle õppida, tööl käia, suhelda ja rajada pere samamoodi nagu teisedki. Sageli on skisofreeniahaigel vajadus tarvitada ravimeid väga pikka aega, täpselt nagu iga teise kroonilise haigusega. Hästi oluline on järjepidev ravi ning koostöö raviarstiga. Haigestunud inimesel peaks samuti olema oma rehabilitatsiooniplaan, milles arvestatakse õppimis- ja tööprobleemidega. Lisaks on erinevaid sotsiaalhoolekandeasutusi, mis pakuvad toetavaid vaimse tervise teenused eluga toimetulekuks psüühilise erivajadusega inimestele.

8. Skisofreeniahaige ei saa ise aru, et ta on haige

Skisofreeniasse, nagu ka teistesse psüühilistesse ja füüsilistesse haigustesse võib haigestuda sellest ise aru saamata, kuid üha sagedamini pöördub vastuvõtule inimesi, kes kahtlustavad, et on haigestunud. Psüühikahäirega inimesel võib olla ka eriti hea haigusteadlikkus ja sellel võib olla oluline mõju patsiendi haiguse prognoosiks ning õnnestunud raviks. Haigusteadlikkus ehk haiguskriitika tekib tavaliselt ravi käigus.

9.  Mind psüühikahäire ega vaimuhaigus ei ohusta

Psüühikahäired on üllatavalt laialt levinud ning nendel ei ole soosikuid, psüühikahäired võivad tabada igaüht (vt müüt 1). Psüühikahäire võib avalduda hoolimata kasvatusest, haridusest, sotsiaalmajanduslikust seisust, soost jm teguritest.

10. Skisofreenia on kindlasti pärilik haigus

Skisofreenia ei ole omaenda valikute tagajärg. Selle vallandumiseks on vaja nii pärilikku või varases arengujärgus tekkinud soodumust haigestuda, kui ka kindlasti haigust käivitavaid tegureid nagu tugev stress, rängad kaotused, tragöödiad elus või ka lihtsalt täisealiseks saamise raskused. Seetõttu haigestutakse skisofreeniasse tavaliselt murdeea lõpus või täiskasvanuea alguses. Põhjuseid ei teata veel nii hästi, et skisofreeniat oleks võimalik ennetada.

 

 

 

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700