6. oktoober 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtete sotsiaalne vastutus on illusioon
Kas firmad võivad seista ühiskondlike huvide eest, küsib Aneel Karnani MIT Sloan Management Review´es ja vastab ise, et mõnikord võivad küll. Samal ajal on ootus, et firmad seda alati teevad, põhimõtteliselt vale, vahendab juhtimine.ee.
Valitseb illusioon, et suurfirmad tõsimeeli hoolivad keskkonnast ning ei ole vaid kasumi teenimise peal väljas - toodavad tervislikumat toitu ja säästlikumaid autosid, säästavad energiat ja loodusvarasid. Karnani hinnangul puruneb illusioon kohe kui kasumi teenimine ja ühiskonna huvid vastuollu lähevad. Põhjus on lihtne - firmasid ei ajenda tegutsema siiski mitte huvi ühiskonda parandada, vaid nad näevad, et teatud olukordades ühiskonnale hea tegemine suurendab kasumit. Käivitav tegur ei ole mitte heategu, vaid raha. Juhil on osanike ees vastutus maksimeerida kasumit - ühiskondlike huvide sellest ettepoole seadmine lõpeb tõenäoliselt juhi välja vahetamisega.
Lahendus võiks olla riiklikes regulatsioonides, aga ka see pole ohutu - seadusandjal ei pruugi olla spetsiifiliste valdkondade teadmisi, administreerimine võib olla liiga kulukas, korruptsiooni ja liigse lobi risk on suur. Teine võimalus on sotsiaalne kontroll - tarbijate poolne kontroll ja järelvalve nagu seda on näiteks Stop Greenwash.
Autor: Urve Vilk, Juhtimine. ee
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!