11. oktoober 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vägivald paarisuhtes - müüdid ja tegelikkus

15–74-aastastest paarisuhte kogemusega inimestest 74% arvab, et paarisuhtes esinev vägivald on nii levinud, et see on Eesti ühiskonnas probleem. Pooled selles vanuses paarisuhtes olnutest on elu jooksul vähemalt korra kokku puutunud vägivallaga paarisuhtes ja aastas kogeb üks paar kümnest oma suhtes vägivalda, kirjutab Statistikaamet Eesti Statistika Kvartalikirjas.

2009. aastal korraldas Statistikaamet turvalisuse uuringu, mille raames uuriti vägivalla esinemist paarisuhtes. Paarisuhtevägivalla kogemuse tunnistamine on Eesti ühiskonnas endiselt suur tabu ja kuulub inimeste eraelusse, mida ei soovita avalikustada. Seetõttu jõuavad paarisuhtes esinenud vägivallajuhtumid harva politsei või kohtu vaatevälja ja kajastuvad ametkondlikus statistikas. Peale selle ei toeta paarisuhtevägivalla statistika kogumist Eesti seadused: paarisuhtevägivald

ei ole eraldi isikuvastaste kuritegude liik, vaid karistusseadustiku järgi käib

ähvarduste, füüsilise väärkohtlemise ja piinamise ning muu sellise alla. Sellepärast ei kajastu paarisuhtevägivald ka registreeritud kuritegude statistikas. 2008. aastal pöördus kodus aset leidnud vägivalla tõttu politsei poole 65 meest ja 475 naist. Jättes kõrvale vaimse vägivalla paarisuhtes, koges 2009. aasta turvalisuse uuringu järgi viimase aasta jooksul füüsilist vägivalda paarisuhtes 46 800 inimest, sealjuures raskemat füüsilist vägivalda 18 000 naist ja 5000 meest.

Kolmveerandi paarisuhte kogemusega 15–74-aastaste arvates on paarisuhtes esinev vägivald nii levinud, et see on Eesti ühiskonnas probleem. Samal ajal ei pea mitte kõik paarisuhtevägivalla tagajärjel füüsilisi vigastusi saanud paarisuhtevägivalda Eesti ühiskonnas probleemiks. Samuti ei pea kõik viimast endaga aset leidnud juhtumit paarisuhtevägivallaks või kuriteoks. Ka rahvusvahelised uuringud on näidanud, et sageli peavad hoopis vägivallatsejad ise end ohvriks ja ohvrid süüdistavad vägivalla põhjustamises ennast. Ekspertide hinnangul ei otsi vägivallaprobleemidega partnerid piisavalt professionaalset abi. Suure tõenäosusega aitab sellele kaasa just teadmatus ja oskus mõtestada paarisuhtevägivalda probleemina, mille puhul peaks abi otsima.

Müüdid ja paarisuhtevägivald

Müüt: vägivaldsed on naised ja mehed võrdselt, naised lihtsalt räägivad sellest.

Aastaid vägivallatsejate teraapiaga tegelenud L. Bancroft (2002) on välja toonud ühe sagedasema vägivallaga kaasneva müüdi: vägivaldseid naisi ja mehi on sama palju. Tõsi on, et suurem osa paarisuhtevägivalla teooriatest on keskendunud naiste vastu suunatud vägivalla käsitlemisele.

Ent eelkõige on selle põhjus naiste sagedasem langemine vägivalla ohvriks ja seda ka paarisuhtes: nii ametkondlik statistika kui ka uuringud Eestis ja mujal maailmas on näidanud, et 8–9 korral kümnest on paarisuhtevägivalla ohver naine.

Sotsioloog M. Johnson (2008) on aastaid uurinud paarisuhtevägivalda ja toonud välja selle tüübid ja leviku soo järgi. Enamasti esineb paarisuhtes situatsioonivägivalda, mille on põhjustanud ootamatud konfliktid ning sellist vägivalda kasutavad naised ja mehed võrdselt. Kuid mehed kasutavad paarisuhtes enamasti terrorit, st vägivallatseja püüab saavutada kontrolli, kasutades nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Naised kasutavad enamasti vägivaldset vastuhakku, st

kasutavad vägivalda enesekaitseks või kättemaksuks. Lähtuvalt Johnsonist üritab suur osa naisi varem või hiljem mehe kontrollivale vägivallale vastu hakata.

2009. aasta uuringu järgi on mehed ja naised vägivallaga paarisuhtes võrdselt kokku puutunud. Kuivõrd paarisuhtes on kaks poolt, siis vägivalla esinemise puhul on loomulikult mõlemad pooled sellega ka kokku puutunud. Vaimset vägivalda on viimase aasta jooksul kogenud 8% meestest ja 7% naistest, kuid seda on mitu korda kogenud 72% naistest ja vaid pool meestest. Kolmandikule mitu korda vaimset vägivalda kogenud naistest on partner ähvardanud ka füüsiliselt haiget teha.

Viimase aasta jooksul on paarisuhtes olevatest inimestest füüsilise vägivallaga kokku puutunud 5% meestest ja 4% naistest, sealjuures koges suurem osa meestest ja väiksem osa naistest kergemat füüsilist vägivalda.

Kui vägivald paarisuhtes juba aset leiab, siis mehed kogevad enamasti esemega loopimist või löömist, naised seevastu raskemat vägivalda: peksmist, kägistamist, relvaga ründamist, seksuaalset vägivalda vms. Kogu elu jooksul füüsilist vägivalda kogenud meestest sai vaid 6% tunda peksmist või kägistamist, kuid naiste hulgas on seda kogenuid mitu korda rohkem: 32%

Seega on tõenäoliselt suur osa meeste kogetud füüsilisest vägivallast paarisuhtes

naisepoolne enesekaitse või ka kättemaks — ehk lähtudes Johnsoni väljatoodud määratlusest, vägivaldne vastuhakk.

Müüt: vägivaldsus paarisuhtes on peamiselt kehvemal järjel olevate inimeste probleem.

Struktuurilisi tegureid aluseks võttes on sageli väidetud, et vaesus, tööpuudus või madala palgaga ja madala staatusega töö ning madal haridustase on tegurid, mis suurendavad vägivaldset käitumist. Vägivallatsejad ise on välja toonud, et vägivalla kaudu paarisuhtes elatakse välja masendust, mida toob kaasa igapäevaelu. Samal ajal on eksperdid märkinud (Bancroft 2002), et vägivallatsejal jääb puudu mitte oskustest lahendada konflikte mittevägivaldselt, vaid tahtmisest seda teha.

Vägivald on levinud kõigis ühiskonnagruppides, sõltumata inimeste haridustasemest, sotsiaalmajanduslikust staatusest või edukusest. Analüüsides küsitlushetke haridustaset ja vägivalla kogemist paarisuhtes alates 15. eluaastast, ei saa öelda, et vägivalla kogemus sõltuks väga palju haridustasemest. Küll aga ilmnevad erinevused, lähtudes vägivalla tüübist. Kõrgema haridustasemega

meeste hulgas on enam neid, kes on elu jooksul kogenud vaimset vägivalda paarisuhtes,kõrgharidusega naiste hulgas on vähem neid, kes on kogenud vaimset ja füüsilist vägivalda.

Müüt: vägivaldsuses on süüdi alkohol.

2005. aastal Lääne-Eesti politsei vaatevälja jõudnud perevägivalla analüüsist selgus, et oluline vägivalla riskitegur oli alkohol, mis võib viidata ka sellele, et kained vägivallatsejad satuvad politsei vaatevälja harvemini. Eespool nimetatud analüüsist selgus, et enam kui 80%-l juhtudest kutsuti politsei kohale siis, kui perevägivallatseja oli alkoholijoobes, sealjuures pooltel juhtudel oli tegemist raske joobeastmega (Pettai ja Kase 2005). Vägivallatsejatega töötavad eksperdid on

välja toonud, et vägivallatsejad vabandavad oma käitumist alkoholijoobega. Ohvrid kalduvad samuti vägivallatseja käitumist alkoholi tarbimisega põhjendama.

Viimase viie aasta jooksul paarisuhte vägivalda kogenud nentisid, et pooltel kordadel ei olnud viimase füüsilise vägivalla juhtumi ajal kumbki partneritest tarvitanud alkoholi või narkootikume.

Mõlemad partnerid olid viimase vägivallajuhtumi ajal tarvitanud alkoholi enam kui iga kümnenda juhtumi ajal.

Viimase viie aasta jooksul paarisuhtes vägivalda kogenud naistest märkis 63%, et viimase vägivallajuhtumi ajal oli partner tarvitanud alkoholi või narkootikume. 17% tunnistas, et nad olid ise viimase vägivallajuhtumi ajal tarvitanud alkoholi või narkootikume.

Meeste kogemustes oli tendents täpselt vastupidine: viiendik viimase viie aasta jooksul paarisuhtes vägivalda kogenud meestest märkis, et viimase vägivallajuhtumi ajal oli partner tarvitanud alkoholi või narkootikume ja kolmandik tunnistas, et nad olid ise viimase vägivallajuhtumi ajal tarvitanud alkoholi või narkootikume.

 

 

 

Autor: Urve Vilk, Merle Paats

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700