15. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuid kuidas valmib postmark? Enne postkontoriletile jõudmist on ees raske loometöö kunstniku ideest kuni kavandini, seejärel heakskiidu korral proovitrükk ja alles seejärel võib see jõuda müüki.

Tartus on avatud näitus, kus saab aimu, milline oli protsess margikavandi valmimisest kuni margi trükki jõudmiseni. Näitusel on nähtavad mitmed Eesti margikavandid ajavahemikust 1918– 1940, mis ei saanud postmarkideks.

Viimati sai sarnast näitust näha enam kui 60 aastat tagasi. Seekord on võimalik näha haruldasi margikavandeid ja proovipoognaid, mis pärinevad Felix Laupmaa, Vambola Hurda ja ERMi Postimuuseumi kogudest.

Kollektsionääridele ja teistelegi huvilistele on imetlemiseks Kajaka ja Tallinna linnavaate markide proovipoognad, Posti Peavalitsuse korraldatud margikavandite võistlustööd (näiteks Viikingilaev, Kangur ja Sepp, Aita hädalist), markide klišeed aastatest 1918–1940. Näha võib ka 10sendise Leopardi margi proovitrüki kesktähte.

Millist materjali eraldi välja tuua, on raske öelda, kuna üks haruldus ajab teist taga. Näitusel võib ka näha, et rasketes majandusoludes parema paberi puudumisel on Eesti esimeste markide proovitrükid tehtud teatripiletite tagaküljele. Muide, Läti esimesed postmargid trükiti erinevate sõjaväekaartide tagakülgedele. Eesti Vabariigi algusaja markide paber oli aga viletsavõitu, mis tõi kaasa palju filatelistide seas hinnatud vigatrükke.

“Kavandist proovipoognani”

10/10

ERMi Postimuuseumis, Rüütli 15, Tartu 

Näitus jääb avatuks kuni 12. detsembrini.

Autor: Urve Vilk, Romet Kreek