Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 19. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimustele vastab raamatu “Inimtüüpide maagiline maailm” autor ja koolitaja Aira Tammemäe.

Kuidas jõudsite selleni, et Fritz Riemanni nelja hirmu põhivormi teooria siduda selliste tegelastega, nagu Puhh, Iiah, Notsu ja Jänes?

Inimtüpoloogiaga kaasnev probleem on, et see kipub sageli olema liiga patoloogilise fookusega. Psühholoogid ja teadlased on tüpoloogiad välja arendanud, töötamaks pigem äärmuslike isiksustega. Seetõttu on inimtüüpide nimetused ja kirjeldused sellised, mis võivad tekitada kõhedust.

Et psühholoogiateadusega mitte kokkupuutunud inimene saaks inimtüüpidest kasu, tuleks sellele juurde tuua mänguline vorm ning teha tüübid kirjelduste ja nimetuste kaudu kõikidele inimestele vastuvõetavaks. Näiteks Iiah on Friz Riemanni järgi skisoidne isiksus. Mõiste skisoidne tekitab kõhedust. Aga kui keegi ütleb, et ma olen Iiah, siis tekib kujutluspilt omapärasest üksi uitajast, kes armastab öelda teravalt ja on aeg-ajalt isepäine, aga see on  positiivne kujutluspilt. 

Kas lapsepõlves oli “Karupoeg Puhh” Teie lemmikraamat?

Ei olnud. Aga kasutatav sümbol ei tohiks olla inimene, kellega kaasneb konkreetne sotsiaal-kultuuriline taust. Teiseks peaks sümbol olema tuntud ja sellega peaks suuremal osal inimestest haakuma konkreetne tegelane.

Tüpoloogia väljatöötamist alustasin sellest, et tegin Karupoeg Puhhile, Notsule, Iiahile, Jänesele, Kängule ja kõikidele teistele raamatutegelastele isiksuseanalüüsi ning sõelale jäid neli kõige sobivamat. Selle uuringu baasil kirjutasin ka oma magistritöö. 

Olete raamatututvustuses öelnud, et lugemisega 50 leheküljele jõudnuna peaks igaühel selge olema, millisesse tüüpi kuulutakse. Kas puhtaid isiksusetüüpe on olemas?

Täiskasvanud terve inimese puhul me räägime kalduvustest ehk siis me kaldume ühe või teise inimtüübi suunas. Kui rääkida Riemanni hirmu põhivormidest, siis need kõik on meis esindatud, nad tasakaalustavad üksteist. Aga tavaliselt on nii, et üks või kaks neist esinevad sagedamini ja selgemalt ning selle alusel ongi võimalik enda isiksusetüüp ära tunda.

Raamatu 50 lehekülge läbi lugedes on võimalik enamasti oma tüüp ära tunda küll, aga küsimus on ka motivatsioonis: kas lugejal on piisavalt motivatsiooni ja tahtmist selgusele jõuda, kes inimtüübilt ollakse. Olen koolitustel kohanud olukordi, mil inimene tahabki olla kõik tüübid korraga. Mina näen kõrvalt, et juba fakt, et tahetakse olla kõik neli, viitab Puhhile, kes tahab olla alati esiplaanil ja omada kõike. Aga ega seda ei saa inimesele peale suruda.

Ükski tüpoloogia pole selleks, et inimesi kastidesse suruda, vaid see aitab ära tunda enda kiiksud ja tugevused ning ka teiste puhul kohandada oma käitumist vastavalt teiste kiiksudele ja tugevustele.  

Isiksusetüpoloogiate eesmärgiks ongi õppida ära erinevate inimtüüpide keel ja vastavalt sellele, kes on vastas, valida õige lähenemine. Vahet ei ole, millist tüpoloogiat selleks kasutatakse. Vaistlikult teeb seda iga hea juht, kas siis mingi teadusliku tüpoloogia või enda leiutatud jaotuse põhjal.

Kas antud tüpoloogiat peaks tundma õppima ja koolitusel käima terve meeskond, et oleks võimalik vastavas keeles suhelda?

On kaks head näidet. Ühel juhul käis avatud müügijuhtimise psühholoogia koolitusel ühe ettevõtte tippjuht, kes on teinud teooriast organisatsioonisisese koolitusprogrammi lahutamata osa: ta on koolitanud ära kõik oma alluvad, valib personali ja õpetab müüki Puhhi-tüpoloogiat kasutades. Ta on seda seda ise organisatsioonis edasi arendanud ja õpetanud.

Teine variant ja näide on Swedbank, kus on käidud palju tiimidega ja kus tuuakse näiteks, et Puhhi-tüpoloogia keel on saanud meeskonnasisese suhtlemise igapäevaseks osaks. Nii üksteisele tagasiside andmisel kui ka arenguvõimalusi otsides. Nemad on valinud just meeskonnakoolitused. Mõlemad variandid töötavad.

Millist inimtüüpi juhtide hulgas kõige sagedamini esineb?

Juhtidele hulgas on võrreldes mittejuhtidega rohkem Iiahi tüüpi inimesi, müügiinimeste seas võrreldes mittemüügiinimestega rohkem Puhhe.

Iiahil ja Puhhil on kõige rohkem omadusi, mis juhina toimetulekut toetavad. Iiahil on see üksinduse taluvus. Ta on õppinud päris hästi toime tulema, ilma et oleks kogu aeg keegi, kes kuulaks, mõistaks ja kätt hoiaks. Puhh on seevastu liidritüüpi juht, kellel tuhandeid ideid ning kelle positiivsus nakatab.

Aga ma olen kohanud väga häid juhte ka Notsu ja Jänese tüüpide hulgas. Hea juht on see, kes on õppinud oma inimtüübist tulenevate kiiksudega hästi toime tulema.