Uuring: finantsprobleemid igal kümnendal

Swedbanki Eraisikute Teabekeskuse  värske küsitluse kohaselt on probleeme finantsteenustega viimase kahe-kolme aasta jooksul kogenud üks inimene kümnest ning need tekivad reeglina pere majandusolukorra oluliste muutuste tulemusena.

„Neljandik viimase kahe-kolme aasta jooksul probleeme kogenutest on läbi elanud palgakärpe või tööta jäämise ning pooled inimestest, kel on esinenud probleeme, on ka hetkel töötud,“  selgitas finantsteenustega seotud probleemide tausta teabekeskuse juht Piret Suitsu.

“35% kogetud probleemidest  on seotud erinevate laenude tagasimaksmisega. 27% probleemidest on seotud hoiuste või fondide jäikade lepingutingimustega. Eelnevast võib järeldada, et kui inimesed satuvad raskesse olukorda, saavad probleemiks varasemalt kokkulepitud tingimused, mida enne probleemina ei tajutudki. Kui näiteks soovitakse pikaajalisest kogumislepingust tööta jäädes raha kätte saada ja selgub, et ennetähtaegne lõpetamine toob kaasa lisakulud ja  maksusoodustuse tagasiarvestuse või hoiuse puhul intressidest ilmajäämise, võib see muidugi meelepaha tekitada. Samas pidanuks tarbija ennast lepingu lõpetamise tingimustega kurssi viima juba enne lepingu allkirjastamist,“ tõi Suitsu näite.

Elanikud on enda hinnangul üsnagi tähelepanelikud ja enamasti ei allkirjasta lepinguid huupi. 73% küsitluses osalenutest küsib enne finantsteenuse lepingu sõlmimist teenindajalt lisainfot ning loeb hoolikalt läbi lepingu tingimused ja 68% tutvub hinnakirjaga, kuid märkimisväärne hulk inimesi neid toimguid ei tee. „Siiski arvutavad vaid veidi enam kui pooled elanikest välja lepinguga seonduvad tulud ja kulud, otsivad infot lepingu ennetähtaegse lõpetamise või lepingutingimuste muutmise kohta ning küsivad võrdlevaid pakkumisi. See näitab, et inimesed usaldavad pankasid, mõistavad erinevatest valikuvõimalustest vähe või lihtsalt ei vaevu lisainfot otsima. Teistest altimad enne lepingu sõlmimist põhjalikult end asjaga kurssi viima on inimesed, kel on varem esinenud probleeme finantsteenustega,“ rääkis Suitsu inimeste käitumisest finantsteenuste lepingute sõlmimise eel. Vähem uurivad lepingu erinevaid aspekte enne allkirjastamist madalama haridustasemega inimesed, lepingu sõlmimisega kaasnevate tulude ja kulude vastu tunnevad vähem huvi madalama sissetulekuga inimesed. „See tähendab, et ennekõike just riskirühmadesse kuuluvad inimesed ei hinda enne finantsteenuse lepingu sõlmimist riske ja võimalikke tagajärgi ning võivad seetõttu sattuda lepingu täitmisel raskustesse,“ tõi Suitsu välja ohtliku tendentsi.

Suitsu sõnul on murettekitav ka see, et vaid kolmandik inimestest nimetas, et pangad pakuvad lisainfot ise, ilma et klient seda küsima peaks. „Pangad võiksid ise lisainfo pakkumisel aktiivsemad olla, kuna inimesed sageli ei oskagi küsimusi esitada – lepingud on nende jaoks tihti liiga keerulised, et küsitavusi üles leida,“ selgitas ta. Sellele viitab tõsiasi, et uurimuse kohaselt vajavad tarbijad kõige rohkem abi just lepingu mõistetest arusaamisel, mis on keeruline iga teise tarbija jaoks. Iga kolmas inimene soovib abi, et teada saada, kas ja kuidas saab lepingut ennetähtaegselt lõpetada või lepingutingimusi muuta ning kuidas välja arvutada lepinguga seonduvad tulud-kulud. Kõige vähem oodatakse finantsteenuste pakkujalt abi ja tuge rahaasjade planeerimisel lähtuvalt pere-eelarvest (15%). Madala huvi põhjuseks on asjaolu, et rahaasjade planeerimine on Eestis vähelevinud- 42 protsendil inimestest pole kombeks rahaasju ette planeerida, kolmandik inimestest teeb plaanid kuni pooleks aastaks ja pikemaks perioodiks kui aasta, omab plaane vaid 4% inimestest.

Enamus vastanutest nimetas põhipankadena Swedbanki või SEBd. Suuremate pankade kliendid nimetasid probleeme tagasihoidlikumalt võrreldes väiksemate pankadega.

Küsitluse viis läbi  Eesti Konjuktuuriinstituut telefoniintervjuudena 16 a. vanuste ja vanemate Eesti elanike hulgas septembris 2010. Küsitluse valim oli 800 inimest, mis on esinduslik üle 16-aastaste Eesti elanike suhtes.

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev Hestia Hotel Laulasmaa Spa's

Laulasmaa loodus on maagiline. Just siit on ammutanud inspiratsiooni maailma enim mängitud kaasaegne helilooja Arvo Pärt ja just siin on seetõttu 2018. aasta sügisel avanemas muusikasõprade meka – Arvo Pärdi Keskus. Kust siis veel ammutada häid mõtteid, kui mitte Laulasmaalt?

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara