Keelepeks: kasutu kulutuli

Keelepeks on üks kõige hullemini firmakultuuri söövitavaid nähtusi, kirjutab rahvusvahelise bestselleri autor Roy Lilley Äripäeva raamatuklubi oktoobrikuu raamatus „Toimetulek keeruliste inimestega“.

Keelepeksul on kaks allikat. Esimene allikas on ettevaatamatu jutt. Ehk on kätte jõudmas mõni suurem muutus. Võib-olla hakkab miski organisatsioonile mõju avaldama. Inimesed on pinges ja rahutud. Nad hoiavad tuleviku kohta vihjeid otsides silmad lahti. Hooletult pillatud sõna; liftis, parklas või sööklas pealt kuuldud vestlus võib kuulujutuveski käima lükata.

Teist tüüpi keelepeks on vast hävitavamgi. Sedasorti keelepeksu algatavad inimesed, kelle käsutuses pole ühtki fakti. Neil pole infokübetki, millest pilti kokku sobitada. Sedasorti klatšile panevad aluse informeerimatus, hääleõiguse puudumine ja valitsev lootusetus.

Kas on üldse olemas rohkem tõeks osutunud fraasi kui „teadmistes peitub jõud“?

Organisatsioonides leidub inimesi, kes iseenda võimukamana näitamise nimel klatši ja kõmu tekitavad. Nad tahavad välja paista „teadjatena“. Sellised inimesed võivad teha kohutavalt suurt kahju. Mõnest organisatsioonis kuulujuttude arenemise teemal tehtud uuringust ühe kõnelduma viis läbi praegune Stockholmi Ülikooli professor Anders Vidners, kelle eelmiseks töökohaks oli Rootsi ravimitööstuse hiiglase Astra (hiljem sai sellest firmade ühendamise kaudu Astra-Zeneca) tippjuht. Vidners tõestas, et suurtes organisatsioonides võib üks inimene tavalise tööpäeva jooksul pidada „tähendusrikkaid vestlusi“ 15 inimesega.

Õudusttekitav, kas pole? Üks inimene rääkimas kuulujutte edasi viieteistkümnele kaaslasele on juba iseenesest piisavalt halb. Viisteist rääkimas veel viieteistkümnega muutub pahaendeliseks: see tähendab, et 225 inimest võivad olla saanud vale sõnumi. Edasi muutub number üle mõistuse käivaks: 225 × 15 = 3375. Õige peatselt on tervele maailmale kärbsed pähe aetud.

See, mis sai alguse lausest „Sel kuul on meil eelarvega kitsas käes“ teisenes nõnda:

• Sel kuul ei täida me eesmärki.

• Me ei ole eesmärke täitnud.

• Me ei ole eesmärki täitnud ja eelarve vaadatakse üle.

• Nad vaatavad eelarvet üle.

• Kohe tuleb ülevaatus.

• Varsti hakatakse kärpima.

• Kärped tähendavad töökaotust.

• Koondamistest ei pääse kuskile.

• Sajad töökohad kaovad.

Mida rohkem sõnum levib, seda ebatäpsemaks see muutub. Keelepeks on nagu kulutuli. See algab sädemest ja muutub peagi metsatulekahjuks. Seda on peaaegu võimatu peatada ja enne kui te arugi saate, pole päästmiseks enam midagi järele jäänud.

Tatraveskid on ebaküpsed inimesed ja ainuke õige vastus pole alati meeldiv. Te peate nendele vastu astuma. Ärge oodake, et süüdlane oma viga tunnistaks. See jäägu ikka täiskasvanute jaoks!

Kuulujuttudele vastu astumisest üksi ei piisa. Alati on olemas oht, et tatraveskid vastavad: „See peab olema tõsi, ta proovis mind vaikima sundida.“ Trikk seisneb tõe jaluleseadmises üheaegselt kuulujutule vastandumisega. Teil on kuulujuttudega võitlemiseks vaja fakte.

Teil on vaja kiiresti organisatsioonis infot levitada? Kohelge seda nagu kuulujuttu!

Ärge hetkekski arvake, et kõmu on ainult suurte ettevõtete probleem. Väikesed organisatsioonid on keelepeksu kulutulele täpselt sama altid. Väikestel ettevõtetel on kliendid, tarnijad ja partnerid. Klatš levib organisatsioonis sees ja sellest väljapoole ning võib tekitada usaldusväärsusele ja mainele tõsist kahju.

Klatš võib kergesti kontrollimatuks muutuda ja selle väljajuurimine osutuda sama hästi kui võimatuks. Lahenduseks on hea kommunikatsioonistrateegia. Asjaolusid, mis tõenäoliselt võivad töötajaid muretsema ja keeli kiirelt käima panna, on kerge märgata:

• kehvad tulemused;

• suure tellimuse kaotamine;

• võimalik ülevõtmine;

• võtmeisiku lahkumine;

• suure tarnija vahetumine;

• kolimine teise hoonesse.

Inimeste informeerimine toimuvast niidab kuulujuttudel jalad alt.

Ettevõtte poliitikaid, delikaatseid läbirääkimisi, tundlikke teemasid ei saa alati avalikkuse ette tuua. Mäletate: see, et teie ei saa rääkida, ei tähenda, et teised seda teha ei võiks.

Mis võiks olla lahenduseks? Lihtne: öelge, et te ei saa midagi öelda.

Pidage kindlasti oma lubadust inimesi informeerida, vastasel juhul ootavad teid veel suuremad probleemid kuulujuttudega.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Liivi Kedelauk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Aasta suurejooneliseim sündmus Radisson Blu Sky Hotelis!

Jõulupidu, kui üks ettevõtte olulisemaid sündmusi, on oodatud nii töötajate kui ka koostööpartnerite poolt. Radisson Blu Sky Hotel pakub peohõngulist atmosfääri ning erakordset elamust, mida elevusega oodatakse ja soojusega meenutatakse. Meie eesmärgiks on täita teie soovid ja ergutada maitsemeeli hõrgutistega, milles traditsioonid kohtuvad mitmekesise tänapäevaga.

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara