3. november 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas end kehtestada?

Igaüks tahab, et tema vajadusi arvestataks. Kui olete suutnud teisi kohelda nii, et teiega ollakse rahul, tunnete end väärikamana.

Kui aga tunnete, et teid on ära kasutatud, hirmutatud või ebaõiglaselt koheldud, tekib viha ja ängistus ning kaob võimalus koostööst kasu saada. Kui õpite seisma oma vajaduste eest nii, et tasakaal säilib, siis negatiivsed tunded kaovad.

Oskust kaitsta oma õigusi (väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove), kahjustamata seejuures ka teise õigusi ja huve, on hakatud nimetama enesekehtestamiseks ehk assertiivsuseks. Kehtestav käitumine on elu jooksul omandatud suhtlemisstiili osa, nagu ka ründav, alistuv ja manipulatiivne käitumine.

* Alistuv suhtleja ei väljenda oma soove ega tundeid või teeb seda nii ebamääraselt, et teised ärrituvad. Ta võib tunda end süüdi sellepärast, et vajab midagi ning alistub teistele, arvestamata oma vajadusi. Alistuvat käitumist kasutatakse konflikti vältimiseks, kuid see tekitab rahulolematust, eemaletõmbumist või “koorma selga ladumist”.

* Ründav ehk agressiivne suhtleja tunnistab ainult oma õigusi ning eitab teiste tundeid. Ta kasutab õiguste maksmapanekuks süüdistamist, sarkasmi, alandamist ja ultimaatume. Ta saavutab lühiajalised eesmärgid, kuid tekitab teistes süütunnet ja tõrjumist.

* Manipuleerija võtab märtri või ohvri rolli, et sundida teisi enda eest hoolitsema.  Ta paneb teised kahetsema ja süüdi tundma, unustab, hilineb, leiab ettekäändeid, räägib taga, et ennast paremas valguses näidata, punub intriige. Manipuleerija saavutab vahel seda, mida tahab, kuid tekitab ebameeldivust, eemalehoidmist, arusaamatusi.

* Kehtestavalt käituja suudab oma tundeid, mõtteid ja soove väljendada nii, et seisab oma õiguste eest teiste õigusi kahjustamata. Kehtestavalt käituja on avatud läbirääkimistele ja kompromissidele, kuid mitte eneseväärikuse kulul. Talub kriitikat vaenulikkuse või trotsita.

Kehtestava käitumisega kaasneb terviklik mina-pilt ja adekvaatne enesehinnang. Kehtestamine tuleb paremini välja neil, kes on oma elu ja suhetega rahul.

Enesekehtestamine ehk kindlameelne käitumine on:

* suutlikkus väljendada oma tundeid, mõtteid ja soove meelitamiseta, manipuleerimiseta, agressiivsuseta

* oskus kaitsta isiklikku ruumi, tungimata teise isiklikku ruumi

* võime öelda välja ebameeldivaid asju teisi solvamata

* oskus võtta vastu komplimente ja heakskiitu ning jääda oma arvamuse juurde

* võime esitada otsekoheseid palveid ja oskust otsekoheselt ei öelda

* oskus vestlust alustada ja lõpetada.

Kui olete kindlameelne, siis:

* ütlete otsekoheselt välja oma soovid

* suhtlete avatult ning ütlete välja, mis teile inimestes meeldib

* ütlete otsekoheselt, mis teile inimestes ei meeldi, ning teete seda teist arvestaval moel

* püüate teistele meeldida, kuid mitte enda allasurumise hinnaga

* järgite käitumises põhimõtet “minu kasu on sinu kasu”

* saate aru, mida tunnete ja säilitate tunnete üle kontrolli

* ütlete ja näitate, mida tunnete

* olete tundlik, soe ja kindlameelne suhtleja

* meeldite tavaliselt inimestele

* saate enamasti seda, mida tahate.

Kehtestav käitumine pole alati ja igal pool parim võimalik reageerimisviis. Mõnikord on kasulik valida teine käitumistaktika või oodata sobivamat aega oma õiguste rahulikuks sõnastamiseks. Enesekehtestamine on kasulik oskus, kui teil tuleb tagasi lükata ebasobiv nõudmine, vastata valusale kriitikale või väljuda konfliktist rahulikult.

Kehtestamise põhimõtted ja tulemused

* Sirge selg ja kindel hoiak – rahuliku enesekindluse tagab kindlust sisendav poos (kaks jalga tugevalt maas, selg sirge) ning selge ja aval pilk. Vaadake, et kehakeel oleks sõnadega kooskõlas.

* Oma õiguste teadmine

Endaks aitab jääda oma õiguste kordamine ning uskumus “oskan ja suudan seda, tulen toime, saan hakkama”. Enda hirmutamine sellega, mis võib juhtuda, tuleb kahjuks.

* Kehtestav eneseväljendamine

Kehtestav sõnum koosneb kolmest osast:

–  lühike ja selge kirjeldus olukorrast (“ma arvan …”, “minu meelest on olukord selline ...”)

–  tunnete väljendamine (“ma tunnen …”)

–  soovide sõnastamine (“ma tahan …”)

– tulemuste kirjeldamine (“kui mina teeksin nii ja sina naa, siis ...”).

Hoiduda tuleb faktide ning nende põhjal tekkinud arvamuste ja hinnangute segiajamisest: “ma tean …” asemel tuleks kasutada väljendit “ma arvan …”.

Selgitamine on tulemuslikum siis, kui võtate ette ühe asja korraga. Väljendage end selgelt ja täpselt. Pikad selgitused ja täitesõnad viitavad ebakindlusele ning väsitavad kuulajat.

Kehtestavast käitumisest pikemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Autor: Urve Vilk, Taimi Elenurm

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700