Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 8. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üle poole elanikkonnast ehk 65% ei pea tõenäoliseks, et nende praegused alkoholi tarvitamise harjumused võiksid neile pikemaajalisi terviseprobleeme põhjustada. Alkoholi põhjustatud kahjusid seostatakse tõsise liigtarvitamisega, mõõdukana tunduvat tarbimist aga ei peeta ohtlikuks ega teata ka sellega seotud riske. Üks selle põhjuseid on alkoholi propageerimisel osana edukana näivast elust, mis on omakorda loonud eksiarvamuse nagu ei saaks mõõdukas alkoholitarvitamine, eriti lahjad joogid, kuidagi kahjulik olla.

Teadlased on alkoholi seostanud kokku üle 60 erineva pika- või lühiajalise haiguse ja tervisehäirega, mis põhjustavad kas olulist elukvaliteedi langust või surma. Nendest olulisimana võib välja tuua neli: südame- ja veresoonkonna haigused, mis on kõige olulisemaks alkoholi liigtarbimise põhjustatud haiguste hulgas, lisaks vähk, maksa alkoholtõbi ja vaimse tervise häired.

Suremus maksa alkoholtõppe on näitaja, mis iseloomustab alkoholiprobleemi levikut rahvastikus. Aastatel 1997-2008 on Eestis iga-aastane suremus maksahaigustesse kasvanud 73% ning maksa alkoholtõve ja tsirroosi standardiseeritud suremuskordaja 100 000 kuni 64-aastase elaniku kohta on Eestis enam kui kaks korda kõrgem võrreldes Euroopa Liidu keskmisega.