Aasta koolitusjuht: meeldib, kui inimest on keeruline koolitada

Aasta koolitusjuhi tiitli pälvis Ericsson Eesti tööliste koolitus- ja arendusgrupi juht Galina Bondarenko, kelle jaoks on kõige meeldivamad rasked õppurid, kellega peab vaeva nägema, mis on huvitav.

Küsimustele vastab ASi Ericsson Eesti tööliste koolitus- ja arendusgrupi juht Galina Bondarenko.

Kui kaua olete Ericssonis töötanud?
Ericssonis oleme töötanud kõik natukene üle aasta, aga alustasin Ericssoni eelkäijas Elcoteq. Ka siis oli kriis ja raske tööd leida, nii et alustasin monteerijana. Hiljem töötasin instruktorina ja koolitajana, õpetades inimestele sellist protsessi nagu jootmine. Siis pakuti mulle võimalust minna personaliosakonda ja alustada seal koolitajana. Nii et staaži koolitajana on mul 14 aastat  ja koolitusjuhina 11 aastat.

Kas koolitamine oli alguses raske?
Oli keeruline, kuna see oli spetsiifiline koolitus. Ma ei karda inimestega rääkida, aga 25 inimest on suur grupp ja kõiki on vaja õpetada, kõik küsivad midagi ja inimesed on kõik erinevad. Ka võõras keeles koolitada oli raske.
Ma armastan inimesi ja armastan neid õpetada. Mind ei huvita need inimesed, keda on lihtne koolitada, vaid keda on raske koolitada. Kui ma oskan neile selgitada, siis see näitab, et olen professionaal. Kui inimene ei saa aru ega saa aru ja siis mõistab, siis see on huvitav protsess.

Millest koosneb Teie igapäevatöö?
Vastutan kolme protsessi eest: tööliste pädevuse hindamise, koolitamise ja tööliste palgasüsteemi eest. Organiseerin uusi projekte, lahendan tootmises tekkivaid probleeme jne.

Kas tiitli saanud aastal tegite varasemaga võrreldes midagi teisiti?
Tiitel oli minu jaoks üllatus. Oli palju projekte. Kui tuli Ericsson, oli tegu uue tootmise ja tehnoloogiaga. Oli vaja kohandada olemasolevad protsessid. Uute kompetentside jaoks oli vaja kohandada ka hindamissüsteem. Tuli koolitada meie instruktorid, mille jaoks koostamise arendusprogrammi jne.

Millega eriti rahule jäite?
Kui on probleem ja ma leian sellele lahenduse, siis see on nagu ristsõna lahendamine, mis  on huvitav ja tekitab rõõmu. Probleemi ei saa aga alati inimene üksi lahendada. Suures ettevõttes on palju töötajaid ja juhte, üks arvab, et tema tootmises peab toimuma nii ja teine juht, et teisiti, aga mina pean saavutama selle, et erinevad juhid leiaksid ühese lahenduse, see on huvitav väljakutse.

Kas korraldate sisekoolitusi või ostate koolitusi ka sisse?
Sõltub teemast. Kui saame ise hakkama, siis miks mitte. Meil on palju sisekoolitajaid. Aga kui on päris uued seadmed, siis me ostame koolituse sisse. Lisaks toimuvad kontsernipõhised koolitused ja paljud materjalid on ka võrgus elektroonilise õppe jaoks olemas.
Investeerime koolitamisse palju. Meie töötajate koolitustundide keskmine protsent töötundide suhtes on 12, mis on hea tulemus.

Kas teil toimuvad koolitused on peamiselt erialased või on ka üldharivaid?
Enamik on seotud erialaga, aga mõtlesime korraldada ka mingi käsitöökoolituse. Kui tegeleda rutiinse tööga, on vaja arendada ka teisi oskusi. Ja lisaks aitab see stressi maha võtta.

Kas töötajad on alati rõõmsalt nõus uusi asju õppima?
Inimesed on erinevad ja haridus sõltub inimesest.  
Meil on palgasüsteem ja õppimine seotud, kui inimene ei taha uut õppida, on ta madalamal pädevustasemel ja ka madalama palgaga. On viis pädevustaset – baas-, põhitase, professionaalid, kes oskavad teisi koolitada, ja multiprofid. Viimased on need, kes oskavad töötada erinevatel ametikohtadel.
Pädevuste eest on ette nähtud lisatasud ja kui inimene läheb keerukama töö peale, ka siis palk tõuseb.
Ma olen inimene, kes pidevalt areneb, ma loen ja otsin uut ning soovin, et ka teistel oleks selline soov. Koolitus on hea kui pärast seda tahavad osalejad veel midagi teada saada ja saavad aru, et nad peavad veel arenema. Inimesed peavad pidevalt midagi uut juurde õppima.

Milline oli Teie päris esimene koolitamiskogemus?
Kui õppisin kümnendas klassis, andsin tunde seitsmendas, kaheksandas ja üheksandas klassis. Meie füüsikaõpetaja oli tudeng ning kui tal oli sessioon,  paluti mul teda asendada.

Aasta koolitusjuht Galina Bondarenko
Sündinud 24.02.1965
al 2009 ASi Ericsson Eesti tööliste koolitus- ja arendusgrupi juht
al 2008 Mainori kõrgkooli lektor
1994–2009 ASi Elcoteq Tallinn tööliste koolituse ja arendamise grupijuht
1990. a lõpetas Leningradi Lennunduse ja Seadmeehituse Instituutdi robotitehnika inseneri erialal
Huvid: psühholoogia, inimeste motivatsioon, genealoogia

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine