12. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Gija Kantšeli on Gruusia tunnustatuim tänapäeva helilooja ja koos eakaaslase Arvo Pärdiga keskne autor praeguses maailmamuusikas.

Gija Kantšelist kujunes juba 1960. aastatel üks Nõukogude Liidu avangardmuusika juhtfiguure. Eestisse jõudis tema looming 1970. aastatel sümfooniatega. Läänemaailmas tärkas Kantšeli muusika vastu huvi siis, kui Philadelphia orkester mängis 1978. aastal tema Nõukogude Liidu riikliku preemia võitnud 4. sümfooniat. Järgnevalt tellis New Yorgi kirjastaja Schirmer Kantšelilt 5. sümfoonia ning Leipzigi Gewandhaus 6. sümfoonia.

Paraku ei võimaldanud kommunistlik süsteem heliloojal välismaale reisida, et oma teoste edule kaasa elada. 1991. aastal lahkus helilooja Gruusiast ning asus koos perega elama Berliini. Ülemaailmne tunnustus saabus pärast 1991. aastat loodud teostega. Aastatel 1995–1996 oli ta Flaami Kuningliku Filharmooniaorkestri resideeriv helilooja Antwerpenis, kus elab siiani. Eestiga seob heliloojat kauaaegne koostöö.

Sünnipäevakontserdi kavas on helilooja jaoks tähenduslikud teosed. Vioolakontsert, neljaosaline liturgia “Tuulest leinatud”, on loodud helilooja ühe parima sõbra ja muusikateadlase Givi Ordzhonikidze mälestuseks. “Tuulest leinatud” on üks staatilisemaid ja melanhoolsemaid Kantšeli loomingu näiteid. Esiettekandel 1990. aasta septembris Berliinis esitasid teose Juri Bašmet vioolal ja Leningradi Kirovi teatri orkester Valeri Gergijevi dirigeerimisel.

Seekordse ettekande solist on Ukraina päritoluga Londonis resideeruv Maksim Rõsanov, keda võib pidada üheks tänapäeva tunnustatumaks ja karismaatilisemaks vioolamängijaks. Ta on oodatud solist ja kammermuusik nii Suurbritannias kui ka mujal maailmas.

“Vaikne palve” viiulile, tšellole, vibrafonile, keelpilliorkestrile ja makilindile on loodud 2007. aastal, pidades silmas kahe lähedase sõbra tähtpäeva – viiuldaja Gidon Kremeri 60. ning tšellisti ja dirigendi Mstislav Rostropovitši 80. sünnipäeva. Veidi pärast sünnipäeva Rostropovitš suri ning Kantšeli pani sõbra mälestuseks teosele pealkirjaks “Vaikne palve”.

Gija Kantšeli “Dixi”, üks uuemaid teoseid segakoorile ja orkestrile, on pühendatud helilooja õpetajale ja dirigendile Jansug Kakhidzele. “Dixi” maailmaesiettekanne toimus 29. oktoobril 2009 Münchenis Baieri Raadio Sümfooniaorkestriga, Eesti esiettekanne aga selle aasta 6. veebruaril XXI barokkmuusikafestivalil. Täna esitavad teose Eesti Kontsertkoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Andres Mustoneni juhatusel.

Autor: Urve Vilk, Kersti Inno