Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 17. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1990ndate algusest Eestis tegutsenud advokaadibüroo Sorainen vanempartner Aku Sorainen sõnul arvavad soomlased, et nad on kiired tegutsejad ja võtavad otsuseid kiiresti vastu, aga et rootslased on aeglased. "Aga eestlased peavad jälle soomlasi aeglaseks, et otsuste vastu võtmine võtab neil kaua aega ja kaalutakse pikalt," rääkis ta juhtimiskonverentsil esinedes. "Aga naljakas on see, et lätlased arvavad, et eestlased on aeglased. Oleks huvitav teada, mida lätlased arvavad rootslastest," lisas ta naerdes.

Samas teevad rootslased Soraineni sõnul väga edukalt rahvusvahelist äri, minnes tihti esimestena uutele turgudele ja tehes esimestena uusi ja riskantseid investeeringuid, nii et ega need stereotüübid väga tihti ei töötagi.

Soraineni sõnul on üks põhilne erinevus Eesti ja Põhjamaade ärikultuuris olnud Eestis valitsev otsustamisprotsesside kiirus ja planeerimise vähesem põhjalikkus. "Aga selles on Eesti viimase paari aasta jooksul lähenenud Põhjamaadele. Siis kui majandus hakkas alla tulema, hakkas planeerimine selgesti pikenema," märkis ta.

Sorainen tõi omapärana välja ka eestlaste reserveeritud suhtlemise ja seda just eelkõige vanema põlvkonna osas. "Käisime mõned aastad tagasi äridelegatsiooniga Hiinas. Kui ametlikud kõned läbi said, oli suur hulk hiina ärimehi, kes tahtsid tulla eestlastega rääkima ja tutvuma, aga eestlased panid kiiresti minema, arutades omakeskis," meenutab Sorainen.

Samas kiidab Sorainen, et paljud eestlased, kes rahvusvahelistes organisatsioonides töötavad, toovad neisse värskeid ideid, kuna ei olda seotud pikkade traditsioonidega, mis on tüüpilised vanadele Lääne-Euroopa riikidele ja mis võivad olla nii mõnigi kord uute ideede pidurdajaks.