Heal lapsel mitu nime: supervisioon, coaching ja mentorlus

Kui on vaja inimest, kellega arutada teemasid, mida meeskonnaga või töögrupiga ei saa, siis kas superviisoriil, mentoril ja coachil on mingi vahe või on heal lapsel lihtsalt mitu nime?

Superviisoritel valdavalt teraapiaalane taust

Supervisioon on mõeldud eelkõige inimestega töötavatele professionaalidele – neile, kes kasutavad oma isiksust tööriistana teiste inimeste õpetamiseks, arendamiseks ja mõjutamiseks. Töönõustamist rakendatakse peamiselt hariduses, sotsiaaltöös ja meditsiinis aga ka klassikalises ettevõtluses vajalike professionaalsete oskuste ja suhtlemisvilumuse parandamiseks. Supervisioon võib toimuda vastavalt vajadusele grupis või individuaalselt. On kujunenud kinnitamata reegliks nii Eestis kui ka välismaal, et hea superviisor on teraapiaalase taustaga (psühhoteraapia).

“Superviisoril on nõue omada kõrgharidust kas psühholoogias, haridusteaduses, sotsiaalvaldkonnas või majanduses, millele lisandub kolme aasta pikkune supervisiooni väljaõpe. Väga oluline on, et teenuse pakkuja oleks ka ise superviseeritav. See tagab enda professionaalse arengu ja aitab n-ö oma peegli puhtana hoida,” rääkis superviisor, grupiterapeut ning õppejõud Tiina Merkuljeva.

Heal coachil on olemas oma edulugu

Coaching ehk juhendamine keskendub kindlale individuaalsele või grupisooritusele. On kitsalt tulemusele orienteeritud, kindel strateegiline fikseeritud tegevus, kus on kasutusel spetsiaalsed treenimise meetodid ning tehnikad.
Lihtsustatult on coachingut kahte tüüpi: organisatsioonidele (indiviididele kui gruppidele) pakutava teenusena ning indiviididele töökeskkonna väliselt (life coaching). Viimases püstitakase ja aidatakse kaasa enesearengulike eesmärkide saavutamisele.
Ligi kaks kümnendit inimeste ja organisatsioonide juhendamisega tegelenud Kaupo Saue peab hea coachi esmaseks eelduseks isikliku edukogemuse olemasolu.
“Kuna coach on treener, kes on orienteeritud tulemustele, siis peaks ta olema ise midagi saavutanud oma professionaalses või isiklikus elus. Ei saa teisi treenida ja tulemusi saavutada, kui puuduvad isiklikud kogemused. Ta peaks teadma ja omama kogemusi saavutamise teekonnast, takistuste ületamisest ja edasiliikumise protsessist.”

Mentorlus valdavalt kahe inimese koostöövorm

Mentorlus oma olemuselt on coachingust vähem spetsiifilisem, lõimudes oma olemuselt supervisiooniga, kuid ta ei sisalda endas otseselt teraapiavorme. Ta on suunatud nii indiviididele kui ka gruppidele ja organisatsioonidele. Eike Tõnismäe ja Helle Gern, mitmete mentorluse ning juhendamise alaste raamatute autorid ning koolitajad defineerivad mentorlust järgnevalt: mentorlus on valdavalt kahe inimese vaheline koostöösuhe, mille keskmes on mõlema osapoole areng järgmisele arenguastmele. Mentor võib olla keegi inimene ettevõtte seest aga ka väljastpoolt. Viimast vormi on Eesti ettevõtted vähem kasutanud.
“Ühte head mentorit iseloomustab eelkõige sügav tahe arendada iseennast, suutlikkus hoida tasakaalu ja energiataset kõrgel tingimustes, kus on palju muutusi ja ebakindlust,” sõnas Eike Tõnismäe.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Kristo Kiviorg

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara