25. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Viha ei ole kunagi esimene emotsioon. Kui mõtled mõnele olukorrale, kui olid väga vihane, siis ilmselt tulevad meelde enne viha olnud tunded: pettumus, solvumine, ärakasutatuse tunne, jõuetus, süü jne," räägib Tammiste.

Viha tekib alles seejärel, kui oled endasse kogunud hulga negatiivseid emotsioone ja pole osanud neist vabaneda. Polegi tähtis, kas oled ise endale pettumust valmistanud või tegi seda keegi teine. Oluline on võime olla oma emotsioonidega kontaktis ning osata neist vabaneda, enne kui viha tekib.

See, kuidas tugevate emotsioonidega toime tulla, tuleneb paljuski isiksusest – kas aitab jalutuskäik, suhtlemine lähedasega, tühjaks nutmine või hobiga tegelemine. Keskastme juhi puhul võib olla suureks toeks asja arutamine kolleegidega ja mõtete jagamine inimesega, kes oskab asjasse uusi vaatenurki tuua, kes saab oma kogemusega näidata, et kõik laabub, kui asi käsile võtta, mitte emotsioonidesse uppuda. Tunne, et oled saanud end jagada, vähendab negatiivsete emotsioonide taset.

Tammiste sõnul on raskem tippjuhtidel – tipus oled ju üksi ja pead kuidagi ise väljapääsu leidma. Pinget lisab võistlemistuhin ja soov näida eksimatu. Endale mittetäiuslikkuse tunnistamine vähendab süütunnet. Nii saab keskenduda lahenduste otsimisele. Tippjuhtidel on vajadus oma mõtteid ja emotsioone jagada inimesega väljastpoolt oma ringi. Professionaalne tugi aitab ummikseisus lahendust leida. On oluline, et juhi elus oleks peale töö olulisel kohal ka muud tähtsad valdkonnad: pere, sõbrad, harrastused.

Autor: Urve Vilk, Kristo Kiviorg