Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 1. detsember 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Loovus tõmbab majanduse käima, kas ka Eestis?

Loovusel põhinev äri on ainus äri, mis omab kasvupotentsiaali naftaõitsengujärgses ammendatud loodusressurssidega maailmas, ütleb loomeettevõtja John Newbigin. Ent paljud valitsused ja ettevõtjad ei mõista veel võimalusi, mida loomeäri pakub.

Loomemajandust peetakse üle maailma uute võimaluste allikaks. Oktoobris Pärnus toimunud juhtimiskonverentsil rääkis loomeettevõtja John Newbigin, et loovusel põhinev äri on ainus äri, mis omab kasvupotentsiaali naftaõitsengujärgses ammendatud loodusressurssidega maailmas. Ent paljud valitsused ja ettevõtjad ei saa veel aru muutuste ulatusest, kiirusest ega radikaalsetest võimalustest, mida loomeäri pakub.

Eestis on loomemajanduse arengule tuule purjedesse puhumiseks ning traditsiooniliste ja loomeettevõtete üksteisele lähendamiseks ellu kutsutud Loov Eesti. See on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud ning 2009. aastal algatatud programm, mille peamine ülesanne on ühendada loomingulisust ja ettevõtlust, elavdades seeläbi Eesti-sisest nõudlust majanduses. Programmi eesmärk on anda mõistele “loomemajandus” üheselt mõistetav sisu.

Küsimustele vastab Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.

Millega Loov Eesti tegeleb?

Tegutseme selle nimel, et loomemajandusest ja loomeinimestest ning nende probleemidest rohkem teataks ning loomeettevõtjaid rohkem oleks.

Praegu on loomeinimeste jaoks kõige raskem kohaneda turumajanduse peamise väljakutsega – peab oskama ennast müüa. Põlvkond, kes on harjunud nõukogudeaegsete dotat­siooonidega, ei õpi ümber. Kasvatame uut põlvkonda, kes kunstiakadeemiat või mõnda muud kooli lõpetades teaks, et ees ootab raske töö, tegu pole ainult kunsti tegemisega, äraelamiseks peab tegelema ka turundusega. Julgustame loomeinimesi tegutsema ettevõtjana. 

Meie kodulehel oleva materjali teemad on suunatud kahele sihtrühmale: esiteks alustavatele loomeettevõtetele, kes leiavad sealt lihtsustatud vormis ja arusaadavas keeles infot ettevõtlusega alustamise kohta. Teised portaalid, eriti Aktiva, on väga akadeemilised ja äriinimestele suunatud, see võib loomeinimesi hirmutada.  

Teine sihtrühm on avalik üldsus ja äriinimesed, kes tunnevad huvi loomemajanduse vastu: mis on loomemajandus, millised valdkonnad selle alla kuuluvad, millised tugistruktuurid on olemas, kes loomeinimestega seotud küsimuste puhul infot jagavad jne. Püüame viia traditsioonilisi firmasid ja loomeettevõtteid üksteisele lähemale. 

Praegu on loomemajandusvaldkondadest arusaadavaim disain, mille kaudu saame ka teiste valdkondade kohta kõige lihtsamini seletada, milleks neid kasutada ja miks see hea on.

Meie selle aasta suurim sündmus oligi seotud disainiga: korraldasime rahvusvahelise disainijuhtimise konverentsi. Eestis tehakse disainijuhtimise rakendamisel ettevõtetes alles esimesi samme. Suured kontsernid Euroopas kasutavad disainijuhtimist aga laialdaselt, et ettevõtte konkurentsivõimet parandada.

Loomemajandus on suure potentsiaaliga ka piirkondade atraktiivsuse ja arengu seisukohalt. Paljud piirkonnad nii linnaruumis kui ka riigi regionaalstrateegia aspektist arenevad ja muutuvad turistidele atraktiivseks just tänu loomemajandusele.

Kui vaadata Peipsi-äärset sibulateed, mis on turismimagnet, siis sealsed ettevõtted on valdavalt loomeettevõtted. Tänu sellele, et loomeettevõtjad seal tegutsevad, areneb kogu piirkonna majandus ja ettevõtlus. Teeme edusamme, tõestades omavalitsustele, et festivalid ja kultuuriüritused on loomemajanduse sisend selle piirkonna arengusse. Püüame kohalikke omavalitsusi valgustada, et isegi kui rahaliselt ei suudeta üritusi toetada, ei tohiks neid vähemalt takistada.

Meie portaali kaudu on võimalik küsida ka konsultatsioone, aga see on üldine eestlase probleem, et nõu küsima eriti ei minda. Viime koolituste näol maakondadesse ka turundus- ja müügi­informatsiooni.

Missugused loomemajandusvaldkonnad on peamised, mida ettevõtted peale disaini veel kasutatavad?

On erinevaid loomevaldkondi, mida ettevõtjad kasutada ja oma töösse liita saavad, alates ITst, mis on iseenesestmõistetav, kuni reklaami ja kirjastusteni. Ettevõtted kasutavad neid kõiki, aga ei teadvusta, et ka see on loomemajandus. 

Kas Eesti ettevõtjad osakavad loovuses peituvaid võimalusi hinnata?

Nüüd juba rohkem kui eelmisel aastal. Sellele aitas kaasa majanduslangus, kuna vanamoodi ei saanud enam edasi minna. Tahes tahtmata ollakse sunnitud tegema midagi uut. Eksportides on võimalik kasvada ja kasumisse jõuda, aga koopiatoodetega enam läbi ei löö, kuigi ettevõtjad sellest veel eriti aru ei saa.

Kaubandus-tööstuskoja tellitud ekspordiuuringustki selgus, et tootearendus oli ettevõtjate jaoks tähtsuselt üsna viimases reas, aga selleks, et turul edukas ja ekspordivõimeline olla, peab olema hea toode. Kavatsetakse küll minna uuele turule, aga vana tootega. See on huvitav mõttemall... 

Loomemajanduse arengule aitas kaasa ka kinnisvaraturu kokkukukkumine. Kinnisvaraarendajad, kelle arendused pooleli jäid, olid nõus andma need kasutada loomeinimestele. Näiteks juhtus nii Telliskivi kvartaliga. Kuna büroohooneid enam keegi ei vajanud, on seal praegu loomelinnak. Euroopas ongi levinud moodus, et loomeinimesed asustavad mahajäetud kohad, mis väärtustavad omakorda piirkonda. Kui kinnisvarahinnad selles piirkonnas taas tõusevad, ehitatakse sinna arvatavasti ka plaanitud büroohooned, aga tegu on siis juba palju väärtuslikuma piirkonnaga kui varem.

Mida võiks alustavale loomeettevõtjale soovitada?

Turvaline on alustada inkubaatoris, kus on olemas konsultant, kes on harjunud vaatama majandusruumi laiemalt. Sa saad kasutada inkubaatori pakutavat, mis vähendab su kulutusi. Saad ära proovida, kas ettevõtlus sobib või mitte. 

Loomeettevõtted on üldjuhul mikro- ja elusstiiliettevõtted. Kuid kui üks loomeinimene ise endale tööd annab ja oma pere ära elatab, on riik sellest juba võitnud, sest sotsiaaltoetused, mida tuleb maksta, on väiksemad.

Meil on programme, mis on suunatud loomeettevõtjatele: innustame loomeerialade tudengeid alustama ettevõtlusega. Tellisime etenduse ja näitame tudengitele ettevõtlusteatrit, et alustamisega seotud teemasid mängulisemalt selgitada. Möödunud aastal võeti seesugune programm väga hästi vastu.

MIS ON MISLoov Eesti panustab loomemajanduse arengusse

EASi ellu kutsutud ja Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud loomemajandusalast teadlikkust arendav projekt. Loov Eesti eesmärk on ühendada loomingulisus ja ettevõtlus, elavdades seeläbi Eesti-sisest nõudlust majanduses ja andes mõistele “loomemajandus” üheselt mõistetav sisu.

Loov Eesti tegevused 

Loov Eesti portaalis on arendamisel virtuaalse loomeinkubaatori moodul, mis võimaldaks ligipääsu tugiteenustele ning nõustamisele. Juba praegu leiab portaalist infot ja abimaterjale loomeettevõtlusega alustamiseks.

Loomeettevõtjatele suunatud seminarituur, mis toimub üle Eesti ja keskendub toote ja teenuse arendamisele, turundusele ja müügile.

Loomeerialade tudengite innustamine alustama ettevõtlusega. 

Õhutatakse arutlema loomemajanduse jaoks oluliste probleemide üle, kord kahe kuu tagant on välkloengud.

Koostöökohtumised loomeinimeste ning tööstus- ja teenindussektori esindajate vahel.  

Kokku viiakse investoreid ja loomeettevõtjaid. Koostöös teaduspargiga Tehnopol pakub Loov Eesti loomeettevõtjatele võimalust osaleda äriideede sõelumisel investorite paneelis.

Loomemajanduse käsitlemine Pärnu juhtimiskonverentsil, eesmärgiga muuta Eesti juhtide arusaama, et loomemajandus on n-ö traditsiooniliste loomeinimeste pärusmaa.

Novembris avalikustatakse prooviuuringu (Viljandi kitarrifestivali majandusliku mõju hindamine) tulemused, mille eesmärk on teha selgeks, millist majanduslikku mõju (käive, kasum jne) omavad kultuurisündmused piirkonna ettevõtetele.  

Rahvusvaheline koostöö tutvustamaks Eesti loomemajandust. 

Eesmärgiga soodustada loomettevõtjate tegevust toimub arutelusid otsustajatega. 

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700