13. detsember 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaata, mida peab teadma õppepuhkuse kasutamisest

Neil, kel põhikool lõpetamata või kesk- või kõrghariduse omandamine veel pooleli, peab kool olema esikohal. Teised, kes täiendavad oma teadmisi või omandavad juurde uut eriala ja teevad seda töötamise kõrvalt, ei saa ära unustada tööandja huvisid, kirjutab infoleht Tööjõuturg.

Ennast pidevalt täiendava ja uute teadmiste vastu huvi omava töötaja üle peaks iga tööandja uhke olema. Samas võib töötaja perioodiline äraolek tähendada tööandja jaoks töö ümberkorraldamise vajadust ja täiendavaid kulutusi, mis ei pruugi talle alati mõistlikud ega otstarbekohased olla. Elukestva õppe toetamiseks ja täiskasvanute koolitust aluste ning õiguslike tagatiste reguleerimiseks kehtib

täiskasvanute koolituse seadus, mida töösuhte raames tuleb vaadelda koosmõjus töölepingu seaduses puhkuste andmist puudutavate sätetega.

Oluline on siinjuures tähele panna, et täiskasvanute koolituse seadus reguleerib töötajate ja ametnike tagatisi nende soovikohaseks õppeks ning see seadus ei ole kohaldatav juhtudel, kui tööandja saadab oma töötaja koolitusele. Seega üldine reegel: kui koolitusele mineku algatus tuleb töötajalt, siis kuulub kohaldamisele täiskasvanute koolituse seadus koosmõjus töölepingu seadusega ja kui initsiatiiv töötaja koolitamiseks tuleneb tööandjalt, siis ainult töölepingu seadus.

Täiskasvanute koolituse seadus eristab kolme õppimisvormi sõltuvalt koolituse

eesmärgist: tasemekoolitus, tööalane koolitus ja vabahariduslik koolitus.

Tasemekoolitus võimaldab mittestatsionaarses õppes või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust.

Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, algatuse ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Kuna täiskasvanute koolituse seaduse

eesmärgiks on koolitusel osalemisega seoses töötajale või teenistujale tagatiste

andmine, siis reguleerib seadus täpsemalt ka õppuhkuse andmise kohustust

ja saamise õigust.

Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale õppepuhkust

kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolituse lõpetamiseks

antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva.

Töötaja saab õppepuhkust taotleda ainult koolitusasutuse teatise alusel. Teatises kinnitab õppeasutus tavaliselt, et õppur on õppima asunud ja millistel perioodidel toimub õppetöö. Õppepuhkuse saamise õigus on töötajal kogu õppetöö toimumise perioodi jooksul, mitte ainult eksamite ajal. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest kalendriaastas. Kui töötaja osaleb vabahariduslikul koolitusel, tööandjal tasu maksmise kohustust ei ole.

Tasemekoolituse lõpetamiseks antava täiendava 15 kalendripäeva eest peab tööandja maksma tasu vähemalt kehtivas töötasu alammääras (kalendripäeva

tasu arvestatuna 4350 kroonisest ühe kuu tasust – oktoobris näiteks

4350 : 31 = 140,30 krooni päevas). Kui töötaja on näiteks kevadel kõik seadusest tulenevad 30 kalendripäeva õppepuhkust ära kasutanud, siis sügisel ta tööandjalt õppepuhkust enam nõuda ei saa, kuid poolte kokkuleppel on töötajale soodsamate tingimuste kohaldamine alati võimalik.

Lisaks eeltoodule on töötajal töölepingu seaduse § 67 lg 2 alusel õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. Tasu maksmisel õppepuhkuse eest tuleb lähtuda TLS § 70 sätestatud puhkusetasu maksmise põhimõtetest. Kasutamata õppepuhkuse päevade saamise õigus järgnevasse kalendriaastasse üle ei kandu. Igal kalendriaasta algusega algab ka uus kasutatud õppepuhkusepäevade arvestus.

Millal on tööandjal õigus keelduda töötajale õppepuhkuse andmisest või

puhkuse andmist edasi lükata?

Kui töötaja või teenistuja on jooksva kalendriaasta eest ettenähtud õppepuhkuse

ära kasutanud;

Töötaja või teenistuja ei teata mõistliku aja jooksul (vähemalt kaks nädalat)

puhkuse kasutamise soovist tööandjale ette;

Kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samal ajal õppepuhkusel.

Loe õppepuhkuste reguleerimisest ja kasutamisest pikemalt Äripäeva infolehest "Tööjõuturg".

 

 

Autor: Urve Vilk, Meeli Miidla-Vanatalu

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700