14. detsember 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaata, mida peab teadma töötervishoiu ja tööohutusalastest nõuetest

Üle kümne aasta tagasi 26.07.1999.a. jõustus käesoleva ajani kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse seadus (edaspidi TTOS), mis sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiuja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ning kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks, kirjutab infoleht Tööjõuturg.

Nimetatud seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte peab järgima (vastava valdkonna spetsiifikat arvestades) ka kaitseväeteenistuses, kinnipeetavate töötamisel vanglas, õpilaste ja üliõpilaste toimetamisel õppepraktika raames, kuid ka juhatuse liikmete või neid asendavate organite tegevuses ning füüsilisest isikust ettevõtjate tööle.

On hea, kui töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud põhimõtteid järgitakse ka käsundi või töövõtu või muu võlaõigusliku kokkuleppe, mis kätkeb tegevust töökeskkonnaga sarnases olukorras, täitmisel, kuid seadusest

selline nõue ei tulene. Kuna TTOSi ulatus on lai, siis ei pääse selle täitmisest peaaegu ükski ettevõte või asutus ning arvata, et “meil on ainult 3 töötajat ja pisike kontor ning seega meie neid nõuded täitma ei pea” on vastutustundetu ja väär.

Töölepinguliste suhete korral on töötervishoiu ja tööohutusalane vastutus kenasti määratud: üldine vastutus on tööandjal. Oma huvide tagamiseks lasub tal kohustus määrata töökeskkonnaspetsialist või koolitada ennast ise spetsialistiks töökeskkonna alal. TTOS § 16 lg 1 kohaselt on töökeskkonnaspetsialist töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid.

Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid

õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. Töötajad realiseerivad oma õigusi töökeskkonna osas üldreeglina töökeskkonnavoliniku

vahendusel. Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. Tema kaudu toimub ka tööandja suhtlemine töötajatega töökeskkonnaga seotud küsimustes.

Kui töökeskkonnaspetsialist peab olema igas organisatsioonis, kus leidub

kas või üks töötaja või teenistuja, siis töökeskkonnavoliniku peavad töötajad valima enda hulgast ettevõttes (asutuses), kus töötab vähemalt 10 töötajat.

Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, peab tööandja konsulteerima tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes kõigi töötajatega. TTOS § 17 lg 5 kohaselt on töökeskkonnavoliniku kohustused:

1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;

2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise

uurimisel;

3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata

töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;

4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;

5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas

vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.

Kuid kahtlemata kaasnevad töökeskkonnavoliniku kohustustega ka õigused. Töökeskkonnavolinikul on õigus:

1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist,

töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;

2) pääseda ettevõttes kõigisse tema ülesannete täitmiseks vajalikesse

töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku

teavet;

3) pöörduda tegevuskohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused

tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal;

4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik

muul viisil kõrvaldada.

Loe töötervishoiu ja tööohutusalastest nõuetest pikemalt Äripäeva infolehest "Tööjõuturg".

 

Autor: Urve Vilk, Meeli Miidla-Vanatalu

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700