Igale ettevõttele suveülikool?

Eestis saab igal aastal bakalaureusekraadi ligi 5000 noort. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et paljudel neist ei vasta ettevalmistus sellele, mida tööjõuturg ja ettevõtjad ootavad.

Tartu Ülikooli astudes mõtlesin teadlase karjäärile. Selgus siiski, et ma pole teadlase tüüpi. Enamik ülikoolis õppijaist ei ole seda. Kes nad siis on? Uudishimulikud ja nutikad noored, kes soovivad pikendada lapsepõlve? Kindla sihiga saada finantsjuhiks? Suhtekorraldajaks? Ilmselt veidi mõlemat. Ent kõrgharidussüsteem soodustab neil lapsepõlve mugavat pikendamist, mitte head ettevalmistust tööjõuturul konkureerimiseks.
Paljud ettevõtjad on jõudnud arusaamale, et Eesti kõrgharidussüsteem neile piisvalt kvalifikatseeritud töötajaid ei paku ning on asunud otsima alternatiivseid võimalusi. Nt Webmedia alustas 2005. aastal suveülikooliga, et pakkuda tudengeile töökogemust. Sinna valivad nad konkursi korras noori nutikaid inimesi, kes suvel kaks nädalat tõsiselt õpivad ja kaks nädalat ettevõttes juhendaja käe all praktiseerivad. Ettevõttel on ülikoolidega ka koostöölepped, peavad  loenguid ja toetavad praktikumide läbiviimist.  

Webmedia tegevus on kiiduväärne. Tõesti, müts maha nende ees! Õnneks on selliseid ettevõtteid Eestis veel. Aga kas see ongi Eesti kõrghariduse tulevik? Et tublid ettevõtted loovad oma suveülikoole. ITs on selline mudel isegi mõeldav, kuid mida teha majandusteadust tudeerijatega? Kas haldusjuhtimise tudengitele hakkavad suveülikoole korraldama ministeeriumid?
Minu arvates on Eesti kõrghariduse peamine probleem selles, et ei ülikoolil ega üliõpilastel pole selget vastutust kvaliteetse tulemuse ees. Et näiteks finantsjuhtimise eriala lõpetaja omandaks ülikoolis piisavalt teadmisi ja oskusi ettevõttes finantsspetsialistina hakkama saamiseks. Tean mitut turundusvaldkonna magistrit, kes töötavad assistentide, klienditeenindajatena. Sestap hindavad paljud tööandjad töötajate värbamisel eelkõige nende tegelikke oskusi ja töökogemust, mitte diplomite või kraadide olemasolu.
Olukorra muutmiseks tuleb kriitilise pilguga üle vaadata kõrghariduse rahastamispõhimõtted tervikuna. Praegune rahastamisskeem on mugav nii suurtele ülikoolidele kui ka tudengeile, mistõttu pole süsteemi muutmine lihtne. Nõudlikkust kõrghariduses parema kvaliteedi tagamiseks peavad näitama eelkõige ettevõtjad – nemad maksavad makse, kuid ei saa häid töötajaid piisavalt.

Ettevõtjate valmisolek olla riigile kõrgharidusteemadel tõsisem partner on viimaseil aastail oluliselt kasvanud. Hiljuti loodud ja poolsadat teadmistepõhist ettevõtet ühendav Teenusmajanduse Koda on ühe teemana analüüsimas just hariduse ja tööeluga seotud kitsaskohti. Kui ettevõtjad oma positsioone selgelt esitavad, on ilmselt ka poliitikud ja haridus-teadusministeerium valmis kõrgharidussüsteemi edasi arendama. Eestis pole ju ometi vaja sadu ettevõtjate suveülikoole, piisab kvaliteetsest kõrgharidusest.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Tauno Õunapuu

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine