15. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tartu Ülikooli astudes mõtlesin teadlase karjäärile. Selgus siiski, et ma pole teadlase tüüpi. Enamik ülikoolis õppijaist ei ole seda. Kes nad siis on? Uudishimulikud ja nutikad noored, kes soovivad pikendada lapsepõlve? Kindla sihiga saada finantsjuhiks? Suhtekorraldajaks? Ilmselt veidi mõlemat. Ent kõrgharidussüsteem soodustab neil lapsepõlve mugavat pikendamist, mitte head ettevalmistust tööjõuturul konkureerimiseks.

Paljud ettevõtjad on jõudnud arusaamale, et Eesti kõrgharidussüsteem neile piisvalt kvalifikatseeritud töötajaid ei paku ning on asunud otsima alternatiivseid võimalusi. Nt Webmedia alustas 2005. aastal suveülikooliga, et pakkuda tudengeile töökogemust. Sinna valivad nad konkursi korras noori nutikaid inimesi, kes suvel kaks nädalat tõsiselt õpivad ja kaks nädalat ettevõttes juhendaja käe all praktiseerivad. Ettevõttel on ülikoolidega ka koostöölepped, peavad  loenguid ja toetavad praktikumide läbiviimist.  

Webmedia tegevus on kiiduväärne. Tõesti, müts maha nende ees! Õnneks on selliseid ettevõtteid Eestis veel. Aga kas see ongi Eesti kõrghariduse tulevik? Et tublid ettevõtted loovad oma suveülikoole. ITs on selline mudel isegi mõeldav, kuid mida teha majandusteadust tudeerijatega? Kas haldusjuhtimise tudengitele hakkavad suveülikoole korraldama ministeeriumid?

Minu arvates on Eesti kõrghariduse peamine probleem selles, et ei ülikoolil ega üliõpilastel pole selget vastutust kvaliteetse tulemuse ees. Et näiteks finantsjuhtimise eriala lõpetaja omandaks ülikoolis piisavalt teadmisi ja oskusi ettevõttes finantsspetsialistina hakkama saamiseks. Tean mitut turundusvaldkonna magistrit, kes töötavad assistentide, klienditeenindajatena. Sestap hindavad paljud tööandjad töötajate värbamisel eelkõige nende tegelikke oskusi ja töökogemust, mitte diplomite või kraadide olemasolu.

Olukorra muutmiseks tuleb kriitilise pilguga üle vaadata kõrghariduse rahastamispõhimõtted tervikuna. Praegune rahastamisskeem on mugav nii suurtele ülikoolidele kui ka tudengeile, mistõttu pole süsteemi muutmine lihtne. Nõudlikkust kõrghariduses parema kvaliteedi tagamiseks peavad näitama eelkõige ettevõtjad – nemad maksavad makse, kuid ei saa häid töötajaid piisavalt.

Ettevõtjate valmisolek olla riigile kõrgharidusteemadel tõsisem partner on viimaseil aastail oluliselt kasvanud. Hiljuti loodud ja poolsadat teadmistepõhist ettevõtet ühendav Teenusmajanduse Koda on ühe teemana analüüsimas just hariduse ja tööeluga seotud kitsaskohti. Kui ettevõtjad oma positsioone selgelt esitavad, on ilmselt ka poliitikud ja haridus-teadusministeerium valmis kõrgharidussüsteemi edasi arendama. Eestis pole ju ometi vaja sadu ettevõtjate suveülikoole, piisab kvaliteetsest kõrgharidusest.

Autor: Urve Vilk, Tauno Õunapuu