Kas Eesti personalitöö sarnaneb Põhjamaade omaga?

Eesti personalitööd eristab teistest Euroopa riikidest töötajate kesine kaasamine ja töötajate koolitamine, seega ei ole me veel muutunud Põhjamaadega sarnaseks.

Ignjatovic ja Svetlik käsitlesid seda teemat 2003. aastal ilmunud artiklis European HRM Clusters ja jagasid Euroopa neljaks klastriks: Kesk-Lõuna klaster (Saksamaa, Austria, Hispaania, Tšehhi, Sloveenia, Itaalia, Portugal), perifeeria (Bulgaaria, Eesti, Kreeka, Küpros, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Türgi), Põhjala klaster (Taani, Soome, Norra, Rootsi) ning Lääne klaster (Suurbritannia, Šveits, Belgia, Holland, Prantsusmaa), kirjutab infoleht Tööjõuturg.

Selles artiklis prognoosisid autorid, et nn perifeeriasse kuulunud riikide (sh Eesti) personalitöö hakkab tulevikus sarnanema kas Kesk-Lõuna või Põhjala klastriga. Nüüd võiksime küsida “Kas Eesti personalitöö on muutunud sarnaseks põhjamaade personalitööga?”. Vastus on “Mitte eriti”. Eesti personalitööd eristab põhjala klastrist jätkuvalt kaks peamist näitajat, need on töötajate kaasamine ja töötajate koolitamine.

Põhjamaades peetakse oluliseks kaasata töötajaid, sh informeerida töötajaid ettevõttes toimuvast, kaasata neid oluliste muutuste ettevalmistamisse ja arvestada töötajate arvamusega. Oma roll on seejuures ametiühingutel, kelle üheks nõudmiseks on töötajate aktiivne kaasatus. See kaasatus võib olla nii mõnigi kord formaalne, aga enamik Põhjamaade tööandjaid rõhutavad, et nad kaasavad töötajaid ja peavad kaasamist vajalikuks.

Teine oluline näitaja on koolitustegevus. Põhjamaades peetakse au sees töötajate
aktiivset koolitamist, kusjuures oluline on pakkuda koolitusi kõikidele töötajate tasemetele, mitte ainult juhtidele ja tippspetsialistidele. Kuigi Eesti ettevõtete koolitustegevus on aktiivsem kui paljudes teistes Euroopa riikides, on see siiski passiivsem kui Põhjamaades. Kui Eesti on atraktiivne piirkond Põhjamaade investoritele või ettevõtete tegevuse ületoomiseks Eestisse (nagu seda on teinud näiteks Ericsson), suureneb Põhjamaade juhtimiskultuuri mõju Eestis ja see omakorda mõjutab kindlasti Eesti liikumist nn põhjala klastri suunas. Samas ei ole märke, mis viitaksid sellele, et ametiühingute liikmelisuse osakaal Eestis oleks suurenemas, rääkimata sellest, et ametiühingutesse kuuluks sama suur osakaal töötajatest nagu seda on Põhjamaades.

Loe pikemalt Äripäeva infolehest "Tööjõuturg".
 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Carolin Linkgreim

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine