Muna – absoluutne ideaal

Kanamunade, aga ka teiste kodulindude munade tootjatele tähendas majanduskriis hoopis hoogsa arengutee algust, sest munade tarbimine on praegu kiiresti suurenenud ja sestap ka uusi munatalusid üha juurde tekkinud.

Järvamaal Türi vallas Tölpla talu pidav Eve Veiermann kinnitas, et praegu on ka eramajapidamistes linnukasvatus tõusuteel ja ka euro tulek ei tohiks seda kasvatusharu mõjutada.
„Muna oli, on ja jääb võrreldes igapäevaste toiduostudega üheks odavamaiks toiduaineks. Aastaajad neid hindu ei reguleeri,“ märkis Veiermann. „Küll aga reguleerib ilm, pidamistingimused ja sulimine kanamunade tootlikkust kodumajapidamistes.“
Sellest ka ebaregulaarsed tarned ja võimalused mune osta ühest kohast. Taludest on võimalik osta lisaks kanamunadele pardimuna (ainult teatud pardisordid munevad pidevalt) hinnaga 5–8 kr/tk, hanemuna (munevad ainult hilistalvest kevadeni) 10–15 kr/tk, kalkunimuna (alustavad munemist hilistalvel või kevadel) 8–10kr/tk, vabapidamise- ja mahekanamuna, alates 2 kr/tk. Need on siis kohapealsed hinnad n-ö talu õueväravast ostes.

Kaubanduses on saada kanamunad, vutimunad (mõlemaid on ka rikastatud omega 3 rasvhapetega) ja  jaanalinnumunad. Kõik puurikanamunad algavad karbil või munal oleva numbriga 3, selgitas Veiermann.
„Kui soovitakse aga kanamune, mis pärinevad talust, tuleb minna ökopoodidesse pakendamata mune hankima, sest pakendamata munadel suurtesse poodidesse asja ei ole,“ nentis ta. „Vutimunad on kaubanduses klassifitseerimata. Pakis on neid 12 tükki, paki hind 24 krooni ringis. Üks jaanalinnumuna seevastu maksab 300 krooni ringis ning sellest jagub omletti teha kümnele inimesele, see on juba terve kontoritäis töötajaid.“
Veiermann räägib, et Inglismaal ja Saksamaal, kus pardikasvatus on populaarne – on väga loomulik osta pardimune supermarketist või kohalikust maa- või ökopoest. Eestis pole sinnamaale veel jõutud kuna turg on väike ja pardikasvatuse spetsialiste vähe. Nõukogude ajal suletud pardi,- hane -ja kalkunikasvatusi ei ole tänini taastatud. Nii, et linnainimesel tuleb neid haruldasi mune maapiirkondadest otsida.

PANE TÄHELE

Kanade tulevik on helge
• Alates 1. jaanuarist 2012 tohib kanu pidada ainult kas põrandal või rikastatud puurides.
• Kanal saab olema senisest ligi poole võrra rohkem pinda, puuris peab olema pesa (pime pesakast), 15 cm õrt ühe kana kohta ja siblimise ala (saepuruga või liivaga vann, kus saab siblida).

MIS ON MIS

Info munade pakenditel (tempel on munade peal või karbi küljel):
• EE - Eestis toodetud
• LT – Leedus toodetud
• LV – Lätis toodetud
• 0 – mahemunad, ökomunad
• 1 – vabapidamisel olevate kanade munad
• 2 – õrrekanade munad
• 3 – puurikanamunad
• Järgneb viiekohaline laudanumber, mille väljastab PRIA lauda registreerimisel. Näiteks LT-3-25565 tähendab Leedus toodetud puurikanamunasid, laudas numbriga 25565.

TASUB TEADA

Kõrge toiteväärtus ja muidu tervislik
Keskmise suurusega kanamuna (rebu + munavalge) sisaldab:
• 7,5 g valku
• 6 g rasvu
• 0,6 g süsivesikuid
• 90 kcal energiat
• 2 punkti kaalujälgijate arvestuses
• Munavalge ei sisalda rasvu, 10% munavalgest on valgud, 88% vesi.
• Munarebus on 16% valke ja 30% rasvu; vitamiine on rohkem munarebus; rasvas lahustuvad vitamiinid (A-D-E) esinevad ainult rebus.
• Munarebu vitamiinidesisaldus on võrreldes teiste loomsete toitainetega üks suuremaid. Kanamuna sisaldab kõiki elutegevuseks vajalikke vitamiine. Enim on munas A, D, B12, B4 (koliin), B3, B2 vitamiini, biotiini.
Allikad: statistikaamet, Tölpla talu, Sassi talu, AS Tallegg, Äripäev

KOMMENTAAR

Muna kui ideaalne toiduaine
Lindude munad on kõrgeväärtuslikud dieettoiduained, mis peaksid olema inimtoidus esimesel kohal. Muna on odav, täidab kõhtu ja hoiab inimesel saledat joont ning on kerge valmistada. Sobib väga hästi kontoriinimestele, kes liiguvad arvuti tagant vähe ning teevad pidevalt mõttetööd. Täiskasvanud inimene võiks kasutada 5–7 kanamuna nädalas või neli vutimuna päevas. Munas on olemas kõik, mida inimene elamiseks vajab.
Ühes kanamunas on 6–7 grammi valku ehk proteiini, mis vastab umbes ¼ liitrile piimale ja energiat kõigest 80 kcal. Kel rasva, kala või õlitoitude tarbimine väike, võiksid valida oomega 3ega rikastatud mune. Neid kanu toidetakse lisaks lina-, rapsi -või päevalilleseemnetega. Sellised munad on tavapärastest natuke kallimad. Muna sisaldab ka A, B, D ja E  ja mineraalained nagu kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, fosfor, väävel, mangaan, raud ja jood. Vutimunas on kõike vajalikku neli korda rohkem, kui tavalises kanamunas. C-vitamiini munas ei ole.

Kellel on esinenud nn ühekordne munaallergia, võiks kaaluda vutimuna või mahekanamuna proovimist. Ärritus võis tuleneda ühest komponendi üleküllusest toidujahus(värvained ja mineraalained), mis segatakse masstootmises puurikanade toidu sisse vastavalt hetke vajadusele ja mille sisaldust vastavalt linnu kasvuga reguleeritakse rohkemaks või vähemaks. Kui tehas on näiteks värvaineid kanade toitu liigselt külvanud, siis ei ole munakollane enam kollane vaid kipub oranžiks või punakaks, samuti võib välja lüüa mingi keemilise mikroelemendi spetsiifiline lõhn. Selline korrelatsiooni muutus on taludes ammuilma välistatud kuna värvaineid ei kasutata ja munakollane muutub talve tulles heledamaks loomulikul moel haljale rohule mitte pääsemisega. Munakollase värvib looduses päike ja taimed, sellest ka D vitamiini sisaldus munas. Kui puurikanade mune ei toonitataks, oleks need hoopis hallikad.
Pardimuna tuleb kasutada ainult kõvaks keedetuna (15 min) või küpsetatult toitudes nagu praadimine ja küpsetamine. Munapardid munevad aastas 150–200 muna, ülejäänud tõud ainult kevadest suve lõpuni.
Muna värvus, kaal ja suurus ei muuda tema maitseomadusi. Siiski ei tohiks välimust tähelepanuta jätta. Munakoor peab olema kindla kujuga, poolläikiv, sile, muhkudeta, pragudeta, mitte purunema esimesel puutumisel, „liivapuruta“ muna koorel. Mida kvaliteetsem munakoor, seda kvaliteetsemad sööda- ja pidamistingimused on lindudel.

Kanamunade koore värvused võivad olla mitmetes toonides. Helepruun, tumepruun, šokolaadipruun, valge, beez on värvid, mis tulenevad eri tõugudest kanadest. Pardimunade toonid kõiguvad valgest helesiniseni, koor on kergelt vahatatud, kaal 85–100 grammi. Hanemunad on alati klassikaliselt valged mati koorega, kaaluvad 200 grammi. Kalkunimunad on otsast järsult teravneva tipuga; matid, valgel põhjal tumedamad tihedad või harva esinevad täpid.
Haned munevad vähe kuid alustavad juba hilistalvel või varakevadeti, niisiis ei ole nende mune koguaeg saada. Esimese aasta toodang ühelt hanelt võib olla vaid 40 muna ringis, mis üldjoontes pannakse jälle inkubeerima ja kasvatakse niiviisi uut karja. Aasta-aastalt munatoodang suureneb.

Ka kalkunid on talve lõpust suveni agarad munejad, mis teeb nende toodanguks umbes 120 muna ühe emase kohta. Sisu poolest on see võrdväärne kanamunaga, kui välja arvata muna kaal ja välimus. Kuna kalkunid on valjuhäälsed ning väga tundlikud kasvatustingimuste suhtes, siis on kalkunikasvatust Eestimaa taludes ohtlikult vähe alles jäänud, kuigi see on väga aeglaselt tõusev trend.
Kalkuni-, pardi- ja hanemunad võivad erineda, st et üks emane muneb piklikuma kujuga mune, teine ümarama. Segamini ei muneta ehk et ühel päeval on ühes pesas piklik muna ja teisel ümaram. Vutimunad on klassikaliselt täpilised , väga väikesed ja ainult 13–15 grammi kaaluvad munad. Erandina võib esineda valgeid või üleni tumepruune ilma täppideta mune. Vutimune saab kasutada nagu kanamunegi; keedetult, praetult, salatites kui ka toorena koogelmoogelis. Vutimunad säilivad kanamunadest kauem, nii et neid võib varuks osta rohkem, kaal 10–15grammi.

Kui minult küsitakse, kaua kanamuna säilib, siis vastan, et kui võimalik, ostke alati värskeid mune. Ise soovitan üle kahe nädala ikka oma munavarusid uuendada. Kodudest saadavad munad on üldjuhul samal nädalal korjatud, tööstuses seisab see kuupäev küll kauba saatelehel, kuid tarbijale on näha vaid realiseerimisaja lõpp – müügiks on varutud kuu aega.
Keedetuna on muna suhteliselt kuiv, niisiis kasutatakse selle maitsestamiseks majoneesi või dipikastmeid. Kausitäie kommide asemel kontori köögis võiks olla näiteks kausitäis keedetud vutimune näksimiseks lõuna ajal või kogu päeva jooksul. Esindusliku välimusega vutimunad pakuvad maitseelamust igale uuele külalisele, sest paljud inimesed pole neist kuulnudki.
Praemunad võib eelmine päev kodus valmis teha ja kontorisse kaasa võtta, sest muidu muutuksid valmisvõileivad „märjaks“. Tasub ka teada, et ühest viilutatud keedumunast saab katta paar-kolm võileiba.
Eve Veiermann, Tölpla talu perenaine

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Ain Alvela

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine