20. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna Majanduskooli personalitöö eriala üliõpilased Jelena Kruglova ja Reelika Kruuse uurisid eesti ja vene rahvusest töötajate värbamist ja valikut. Uurimismeetodiks olid e-posti teel levitatud elektroonsed küsimustikud mõlema rahvuse esindajatele ning lisaks eraldi küsitlus valitud Eesti organisatsioonide

personalitöötajatele. Kokku osales küsitlustes 303 isikut ning 62 ettevõtet. Eestikeelsele küsitlusele vastas kokku 153, venekeelsele 150 ja personalitöötajate ankeedile 62 inimest. Samuti kasutati küsitluse läbiviimiseks erinevaid internetiportaale.

Tulemustes selgus, et eestlased eelistavad töötada kollektiivis, kus on enamjaolt esindatud nende rahvuskaaslased ja vastupidi. Autorid usuvad, et kui ettevõttes on suures ülekaalus ühe rahvuse esindajad, siis teisest rahvusest inimene ei kipu eriti sinna tööle ja kui töötabki, siis ta on rahulolematum ning tõenäoliselt ei püsi selles organisatsioonis kaua.

Mõlemast rahvusest vastajad leidsid, et venelasest kolleegid on tunduvalt avatumad, jutukamad, külalislahkemad ning aktiivsemad suhtlejad kui eestlased. Eestlastest kolleegide osas arvasid vastajad, et nad on venelastega võrreldes rohkem enesekindlad, rahulikud, ambitsioonikad, aga ka kinnised. Selleks, et valida organisatsiooni erinevast rahvusest personali, tuleks uuringu läbiviijate arvates seega arvestada, milliste omadustega töötajaid on ettevõttesse vaja ja millistest inimestest koosnev meeskond töötaks kõige efektiivsemalt. Uuringus osalenud 62 ettevõtte personalitöötaja vastustest selgub, et töötajate värbamisel

ja valikul ei lähtuta kandidaadi rahvusest. Ka uuringu autorid on seisukohal,

et rahvusest ei saa lähtuda personali valikul, kuid samas on vajalik olla kursis ühiskonnas levinud arvamuste ja ka stereotüüpidega.

Autorid uurisid, kuidas on vastajad oma praeguse töökoha saanud. Selgus, et eestlased on rohkem saanud töökoha konkursil osaledes ning venelased rohkem

oma tutvuste kaudu. Huvitav on see, et venelastest vastajad heitsid tihtipeale ette, et eestlased saavad tööle väga kergelt sõprade ja klassivendade-õdede kaudu, kuid uuringu tulemused näitasid, et pigem on siiski venelased need, kes saavad tutvuste kaudu tööle. Kuna vene meedias on juba aastaid liikvel olnud ütlus, “eestlane – see on eriala”, siis soovisid autorid saada uuringus osalejate kommentaare sellele väljendile. Selgus, et enamik uuringus osalenud eestlasi polnud säärasest väljendist kuulnudki, samas tugevalt üle poole venelastest on seda väljendit kuulnud.

Uuringust ilmnes, et vastajate hinnangul on koostöö teisest rahvusest inimesega täiesti võimalik ja et segakollektiive peetakse tugevamaks, tolerantsemaks, sallivamaks ning efektiivsemaks.

Loe pikemalt Äripäeva infolehest "Tööjõuturg".

Autor: Reelika Kruuse, Urve Vilk, Jelena Kruglova