Viimase kümne aastaga on Tšehhi palk kasvanud 78%

Palga osas on erinevused suured nii sooti (naised teenivad umbes neljandiku võrra vähem kui mehed) kui ka piirkonniti – Praha palgad on neljandiku kõrgemad Tšehhi keskmisest.

Riigis, kus elanike arv on 10,5 miljonit, on tööturul toimumas suuremat sorti muutused. Kõigepealt võiks aga välja tuua mõned põhilised näitajad. Alates 2008.
aastast on Tšehhis kehtimas ühtne tulumaksumäär – 15%. Kümne aasta jooksul on Tšehhis palgad kasvanud 78%. Ka sel aastal on palgad kasvanud, nii oli Tšehhi 2010. aasta II kvartali keskmiseks palgaks 23 513 Tšehhi krooni (1 Tšehhi kroon = 0,629 Eesti krooni), kusjuures huvitavaks faktiks on erasektori keskmise palga allajäämine riigisektori keskmisele.

Palk sõltub soost ja asukohast

Palga osas on erinevused suured nii sooti (naised teenivad umbes neljandiku võrra vähem kui mehed) kui ka piirkonniti – Praha palgad on neljandiku kõrgemad Tšehhi keskmisest. Kui Prahas oli selle aasta juunis keskmine brutopalk peaaegu 29 000 krooni, siis näiteks Karlovarsk? kraj (haldusüksus Lääne-Tšehhis, keskusega Karlovy Vary) keskmiseks brutopalgaks oli vaid 18 805 krooni. Tasub mainida tõsiasja, et riigi keskmise palgani küündib
tegelikult vaid 1/3 inimeste tasu, 2/3 jääb alla selle, ja alla keskmist palka saavate inimeste hulk aina kasvab.

Viiendik inimesi teenib isegi vähem kui pool keskmist palka. Kõrgeimad palgad
on loomulikult juhtpositsioonidel – näiteks suure panga või kindlustusfirma juht teenib 267 796 krooni, suure energeetikafirma direktor 266 560 krooni, lennukikapten 172 861 krooni kuus. Madalaimad palgad on juhu- ja
abitöölistel – 10 000 krooni, valvuritel 10 216 krooni, koolikoristajatel 10 245
krooni kuus. Ka miinimumpalk 2010. aastal tõusis: 5,1% võrra, 7955 kroonile, endise 44,70 krooni asemel on tunnipalgaks nüüd 48,10 krooni.

Keeleoskajad saavad paremini tööd

 Viimasel ajal on sageli käsitletud ka Tšehhi tööturul olevate välismaalaste
teemat. Riigis on paljude rahvusvaheliste firmade filiaale, näiteks Accenture,
Exxonmobile, Johnson&Johnson jne, mis pakuvad tööd noortele ambitsioonikatele
keeli oskavatele välismaalastele kui ka kogenud oma valdkonna spetsialistidele. Just erinevate keelte oskus võib tihti osutuda välismaalase eeliseks, sest kohalike võõrkeelteoskus ei ole veel väga hea. Näiteks inglise keelt valdab aktiivselt vaid 14% tööotsijatest, samas kui 69% tööpakkumistest just seda keelt nõuab.

Võõrkeelte oskust tahetakse 75% Profesia.cz tööportaali kuulutustes, peamiselt
tippjuhtidelt ja administratiivtöötajatelt. Viimastelt oodatakse ka muude keelte oskust, kõige vähem aga vene keele oskust.
Vastupidi viimase pooleteise aasta trendile, on välismaalastest tööjõu osalus Tšehhi tööturul 2010. aasta suvekuudel järjest kasvanud, küündides
218 462 inimeseni selle aasta juunikuus. Põhiliselt on nendeks ELi ja
Šveitsi kodanikud (peaaegu 140 000), eesotsas slovakkidega. Samas töötajate
hulk nn kolmandatest riikidest sellel perioodil kahanes, peamiselt ukrainlaste,
aga ka vietnamlaste ja mongolite arvel. Oma rolli mängis selles nähtuses
ka MPSV (töö- ja sotsiaalministeerium) juhend tööametitele, et need suhtuksid
välismaalastele töölubade väljastamisse kõrgendatud ettevaatlikkusega.
Praegu on selliseid töötajaid Tšehhis peaaegu 60 000, olles veel mõni aasta
tagasi rohkem kui 200 000. Ministeerium soovib teha muudatusi, mis kahandaks kolmandate riikide kodanikest töötajate arvu. Tööametid peaksid niisiis pikendama töölubasid vaid nendel, kelle asemele tema ametikohale on raske leida Tšehhi, Euroopa Liidu või Šveitsi kodanikku. Nüüd üritab riik karmimalt hakata reguleerima nn gastarbeiterite viibimist riigis, esitades nõudeid ka nendele
agentuuridele, kes töölisi vahendavad. Kaos ja mittejärjekindel võõrtööjõu kontrollimine on riigile maksma läinud juba miljoneid.

Seadusemuutus kipub palkade kallale
Kõige rohkem kõneainet pakub viimastel kuudel tööseaduse muudatus, mida plaanib Tšehhi uus valitsus eesotsas peaminister Petr Necasiga (parempoolsete
parteist ODS). Seadusemuudatus loodeti algselt ellu viia juba 2011. aasta jaanuaris, aga praegu arvatakse, et seda ei jõuta teha isegi märtsis. Muudatus on vajalik tuleva aasta riigieelarve seisukohalt, sest kokkuhoid on möödapääsmatu, seadus tooks kaasa ka tööturu suurema paindlikkuse.
Mida siis kavandatakse? Kõige suurem muutus ehk ootab riigiteenistujaid, avalikku sektorit – Necasi valitsus tahab 10% võrra palka vähendada ametnikel, sõjaväelastel, politseinikel, tuletõrjujatel, meditsiinitöötajatel jt. Näiteks keskmine sotsiaalametnik kaotaks siis palgast peaaegu 2500 Tšehhi krooni.

Koondades võiks valitsus palgavähendamise peatada, kuid juba praegu on sotsiaalametid mattunud suure tööhulga alla, ja koondada seal ei oleks
võimalik. Ka ei hakka palgad enam kasvama tööstaaži kasvades ja nii hakkab
20-aastase staažiga meditsiiniõde teenima sama palju kui äsja kooli lõpetanud
õde. Karm kokkuhoiupoliitika puudutab kokku 285 000 avaliku sektori töötajat.
Ainus grupp, kes sellest välja jääb, on õpetajad. Nende keskmine brutopalk
on praegu 26 000 krooni, ja valitsus kavatseb palgad vaid külmutada.
Noorte õpetajate palk, kes alustavad 13 000 krooniga, isegi tõuseb. Järgmisest
aastast alates lubatakse neile keskmiselt 20 000-kroonist brutopalka. Samas
võib see tekitada ebavõrdsust, sest sel juhul saaksid algajad õpetajad samasugust palka kui nende 10-aastase kogemusega kolleegid.
Kolm miljonit erafirmades töötavat inimest aga valitsuse kokkuhoiuplaane
kartma ei pea. Otsesed maksud järgmisel aastal ei tõuse, ka ei kavandata
tõsta alkoholi, tubaka, bensiini või diisli aktsiisimaksu. Tahetakse vaid tõsta alandatud käibemaksumäära 2% võrra, mis tooks kaasa toidukaupade, ravimite ja ühistranspordi hinnatõusu. 2012. aastaks kavandatava pensionireformi tõttu otsustas koalitsioon alandada sotsiaalkindlustusmaksu ülemmäära. 2012. aastaks on aga valitsusel plaanis ellu viia ka uus tulumaksuseadus, mis muu hulgas tühistaks enamiku maksuvabastusi ja maksusoodustusi.

Tööseaduse muutus annab ettevõtetele lihtsama vallandamisvõimaluse ja
töötajatevaliku. Firmade ja majanduse arengu seisukohast on see samm  õigustatud, samas on see radikaalne samm tugevaks löögiks töötaja õigustele, ja
ametiühingud ei lase asjal kindlasti lihtsalt läbi minna. Kriitikaga suhtuvad
sellesse ka näiteks sotsiaaldemokraadid ja kommunistid.
Tööseaduse muutmine annaks firmadele ka suurema vabaduse tähtajaliste
töölepingute sõlmimisel kuni viieks aastaks, mis on kolm aastat kauem kui praegu. Firma tohiks selliseid lepinguid oma töötajatega sõlmida vaid paar korda. Alaline töö ei oleks siis enam iseenesestmõistetav nähtus, vaid järjest rohkem tšehhe hakkab töötama lühiajaliste lepingutega. Tööandjad neid muutusi tervitavad ja lisavad, et töötajate kaitse on praegusel ajal liiga suur, et ülesotsialiseerunud Euroopa suudaks edu saavutada konkurentsis Aasiaga.

Loe pikemalt Äripäeva infolehest "Tööjõuturg".

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Kristel Halman

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine