27. detsember 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

20 võtit õpetab töötajale pedantlikkust

Favor on Toyota tehasest 1950ndatel alguse saanud 20 võtme meetodit praktiseerinud ligikaudu seitse aastat, olles üks esimesi, kes selle Eestis kasutusele võttis, vahendab infoleht Tööjõuturg.

Eestis on 20 võtme kontseptsiooni kasutajaid kümmekonna ringis, kes küll omavahel kogemusi eriti ei jaga, kuid kellest konsultantide suu läbi võib siiski kuulda. Juhatuse liige Marek Tamme sõnul on filosoofia järgimine olnud lihtne, kuna see on jagatud väga praktilisteks ja selgelt arusaadavateks eesmärkideks. Tänu 20 võtmele on ettevõttel võimalik igal hetkel aru saada, kuhu oma arengus on jõutud.

Uurisin Favori personalijuhilt Krista Laeverilt ja juhatuse liikmelt Marek Tammelt, mida õpetlikku on need seitse aastat toonud ning milliseid väljakutseid nähakse parimate töötajate leidmises, kaasamises ja arendamises.

20 võtit tundub olevat põhjalik süsteem, kas olete seda rakendades ka märganud, et on oht oma tegevusi üle reglementeerida?Marek Tamm

: Üle reglementeerida pole võimalik, sest ettevõte võib selle oma vajaduste järgi kohandada. Ja kui mõni asi ei sobi, saab selle välja vahetada. Näiteks kõige esimene võti – puhastamine ja korrastamine – sisaldab 20 küsimust, mille alusel kord kuus analüüsime, kas on korras või ei ole. Olen leidnud kaks küsimust, mida meie ettevõttes ei ole otstarbekas esitada ja asendan need näiteks ergonoomikaalaste küsimustega. Muutmist ei keela keegi.

Kuna filosoofia on pärit Jaapanist, kas olete märganud ka kultuuridevahelisi erinevusi, mille tõttu mõned asjad Eestis ei toimi?Krista Laever

: Näiteks võti nr 3 ehk rühmatöö eeldab seda, et kui töötamises tekib paus, siis läheb töötaja minibisnisesse ehk ühistöökohta, kus ta saab mõelda, teha märkmeid ja tegeleda süsteemi parendamisega. Seal ta suhtleb teiste töötajatega, organiseerib ja algatab parendusi. Eesti inimene päris selline ei ole.

Vastuseis tekib ka liiga rangete reeglite suhtes. Näiteks seoses puhtuse ja korraga on ette nähtud, et igal asjal on kindel ja märgistatud koht. Selleks lõi konsultant näidistöölauad, kus kõikide kontoritarvete kohad olid märgistatud – arvuti koht, hiire koht, pliiatsi koht. Lisaks ei tohtinud sahtlites olla isiklikke asju. See tekitas kontoris pingeid ja stressi, sest mõtlevale inimesele on see liiga äärmuslik meetod. Õppimise koht on see, et kui mingit süsteemi rakendad viimase vindi peale, siis kohtad vastuseisu, mitte kaasatulekut. Meie hakkasime võtma asja natuke kergemalt – hoiukohad olid sildistatud ja korras, kuid inimestele jäi vabadus. Euroopa kultuuris tahavad töötajad ise asju sättida, rakendada seda, mida on välja pakkunud ja loonud. Nad ei ole nõus, et kõik asjad ette kirjutatakse.

Vastupanu enam pole?Krista Laever

: Et reeglid toimiksid, on vaja nendega kogu aeg tööd teha. Ehk me pole juurutamises väga jõulised, kuid siiski piisavalt järjekindlad. Kui aga oleksime totaalselt jäigad, nõudlikud ja ei laseks inimestel harjuda reeglitega, siis ei oleks me nii edukad kui nüüd oleme.

Marek Tamm: Süsteemi mõte on ka selles, et võid ennast võrrelda teistega, kas või Itaalia sukkpükse tootva firmaga. Taseme saad teada hindamise abil – madalam tase on üks ja kõrgeim on viis. Iga kriteeriumi lõikes kahekümnest saad end analüüsida 20 küsimuse abil ja seeläbi määrata, mis tasemel oled. Lisaks on võtmed omavahel põimitud ehk ühes ei saa saavutada viiendat, kui pole teistes vähemalt 3,5 või 4.

Mida soovite teistel ettevõtetel oma kogemusest üle võtta, millest võiksteie arvates olla kasu

?

Marek Tamm: Minu soovitus on, et pange oma asjad korda, sildistage need. Tehke inimestele selgeks, mis on tähtis ja õpetage nad süsteemi üles ehitama. Väikeettevõtetel soovitaksin õppida teiste kogemustest – mõtiskleda selle üle, miks teised nii teevad ja mis on neile edu toonud. Paljud asjad on väikeses ettevõttes lihtsamini teostatavad kui suures. Favor hakkas viis aastat tagasi end

võrdlema Skandinaavia parima tootmisettevõttega. Väga palju materjali toodi ja kopeeriti selle ettevõtte pealt. See toob edu, kui võtad väga hea tegija etaloniks ja hakkad ka ise selles suunas töötama. Favori ja 20 võtme meetodi põhimõte on selles, et kunagi ei tohi jätta arengut seisma.

Kui meie inimesed käivad teistes organisatsioonides, siis nad märkavad ja

neid häirib, kui kusagil on korrastamatus ja süsteemitus. Ühe näitena tuleb

ette kaks elektroonikamüüjat, kes toimivad peaaegu kõrvuti – üks arendab,

teine suleb kontoreid. Aga miks ta suleb, see on näha tema käitumisest – ei

ole arengut. Meie liigume edasi, ainus kindel asi on areng ja sellega kaasnevad muutused. 20 võtit arendab meis märkamiskultuuri.

Ehk siis selline meetod õpetab märkama. Kui arendatavaid kohti on juba märgatud (kollektiivselt), siis 20 võtit soosib muutmiskultuuri, sest selles meetodis antakse selgeid juhiseid, missugusele tasemele ennast on võimalik viia.

Kui töötajad on ka selle omaks võtnud, jääb vaid elluviimiskultuuri viljeleda,

et lõigatud vilju hiljem üle vaadates uuele ringile minna. Selline lõputu

karussell see 20 võtit ongi ja mis õige tähtsam – töötajad peavad kogu

aeg olema mõttetöösse ja tegevustesse kaasatud!

Meetod sai alguse Toyota tehasest

1950. aastatel. 20 võtme (20 keys) metoodika töötas välja Jaapani professor

Iwao Kobayashi, PPORF (Practical Program of Revolution in Factories and

Other Organizations ehk eesti keeles “praktiline programm olulise muutuse

läbiviimiseks tööstusettevõtetes ja teistes organisatsioonides”) arendusinstituudi

juht.

 20 võtit on:

 puhastamine ja korrastamine

süsteemi mõtestamine ja eesmärkideühitamine

rühmatöö

pooltoodangu vähendamine

kiired üleminekud

protsesside Kaizen

0-jälgimisega tootmine

seostatud tootmine

seadmete ja muu tehnika hooldamine

töökoha distsipliin

kvaliteedi kindlustamine

tarnijate arendamine

kadude kõrvaldamine

töötajate innustamine parenduste tegemisele

mitmekülgsed oskused ja risttreening

tootmise planeerimine

tõhususe kontroll

infotehnoloogia kasutamine

energia ja materjalide säästmine

juhtiv tehnoloogia ja vastavad oskused.

Loe pikemalt Äripäeva infolehest Tööjõuturg.

 

Autor: Urve Vilk, Tiina Saar

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700