Suitsetamine on vähemalt kümnekonna kopsuhaiguse, kopse haarava süsteemse tervisehäire või muid elundeid mõjutava tõve põhjus või riskitegur. Haiguste nimekiri aja jooksul üha pikeneb.
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ja kopsuvähi kõrval põhjustab suitsetamine mitut interstitsiaalset kopsuhaigust ning ohtlikke kopsuveresoonte tõbesid.
Sigaretisuitsu krooniline sissehingamine põhjustab seal leiduva enam kui 4000 keemiliselt aktiivse ühendiga pidevalt võimenduva põletikureaktsiooni. Põletik ja oksüdatiivne stress kutsuvad esile kroonilise põletikulise kahjustuse ka organismi muude piirkondade ja elundite kudedes.
Kuigi suitsetamise suhteline osakaal kopsuvähi tekkes on tänu uute riskitegurite (nt keskkonna saastatuse kasv, postmenopausaalne hormoonasendusravi, inimese papilloomiviirus) ilmnemisele veidi vähenenud, ei muutu sellest kopsuvähi seos suitsetamisega.
Kopsuvähi taga on väga sageli sigaretisõltuvus
Suitsetamine, sh passiivne sigaretisuitsu sissehingamine, on olulisim riskitegur nii väikerakulise kui ka mitteväikerakulise kopsuvähi tekkes, vastutades 90% meeste ja 80% naiste kopsuvähi eest.
Sigaretisuitsu krooniline sissehingamine kahjustab rasekelt kopsu alveolaartasandit ning selle interstiitsiumi. Idiopaatiliste interstitiaalsete pneumooniate perekonnast on massiivsest suitsetamisest tingitud haiguste klassikalisteks esindajateks peamiselt nooremas keskeas tekkiv deskvamatiivne interstitsiaalne pneumoonia ja sellega sarnane, kuid enam bronhiolaarset tasandit haarav ning kliinilis-radioloogiliselt diagnoositav respiratoorne bronhioliit interstitsiaalse kopsuhaigusega.
Suitsetamisest loobumine ongi nimetatud haiguste esmane ravimeetod. Suitsetamine on ka idiopaatilise kopsufibroosi (IPF) sõltumatuks riskifaktor.
Lisaks halvendab suitsetamine mittesuitsetajatest IPF-haigetega võrreldes idiopaatilise kopsufibroosi prognoosi ning suurendab kopsuvähi tekkimise riski kümme korda.
Suitsetamise tagajärjeks haruldased haigused
Muudest difuussetest parenhümatoossetest kopsuhaigustest põhjustab suitsetamine väga haruldast kopsude Langerhansi-rakulist histiotsütoosi ning ägedat eosinofiilset pneumooniat.
Enamik Goodpasture’i sündroomiga patsientidest on suitsetajad. Samuti suurendab suitsetamine märkimisväärselt kopsumanifestatsiooni tekke tõenäosust reumatoidartriidi korral.
Sarkoidoosi esineb suitsetajatel vähem
Kopsude vaskulaarsetest haigustest on suitsetamise tagajärjeks peetud kopsuarteri trombembooliat ja kogu kopsu haigusi, nagu KOK ja IPF, eriti aga kombineeritud kopsufibroosi ja emfüseemi (CPFE).
CPFE tähistab sündroomi, mis koosneb raskest düspnoest, düsproportsionaalselt madalatest spiromeetrilistest kopsufunktsiooni ja kopsude difusioonivõime näitajatest, pingutusaegsest hüpokseemiast ja radioloogiliselt iseloomulikust tsentrilobulaarsest emfüseemist kopsude ülaosas koos interstitsiaalse fibroosiga kopsude alaosas.
On väidetud, et suitsetajatel esineb vähem sarkoidoosi ja hüpersensitiivsuspneumoniiti (HP) ehk eksogeenset allergilist alveoliiti.
Uuringud aga kinnitavad, et suitsetavate HP-patsientide haiguskulg on raskem ja prognoos halvem, nagu see suitsetajate puhul kõigi suitsetamisega seonduvate tõbede korral kehtib.
4000
keemiliselt aktiivset ühendit sisaldab üks sigaret. Kroonilise suitsetamise korral põhjustavad need pidevalt võimenduva põletikulise reaktsiooni.
Tulemus:
Loobumise mõju
Kopsuvähi tekkimise riski suurendavad nii suitsetamise intensiivsus (sigarettide arv ööpäevas) kui ka suitsetamise kestus aastates.
Kuna lakkab krooniline stimuleeriv mõju rakkude signaaliradadele, on suitsetamisest loobumisel peaaegu alati staadiumist ja histoloogilisest vormist olenematult positiivne mõju kopsuvähi tekkimise riskile järelejäänud elu jooksul.
Kui inimesel juba on kopsuvähk, siis on suitsetamise mahajätmisel haiguse edasisele kulule, ravitulemustele (sh kirurgilise ravi tulemusele), retsidiiviriskile ja elulemusele positiivne efekt.
Raske haigus, mis areneb märkamatult
l KOK ehk krooniline obstruktiivne kopsuhaigus algab märkamatult ja progresseerub stadiaalselt. Tekivad hingeldus ja hingamispuudulikkus ning kopsud ja organism vananevad enneaegselt. Haigus võib invaliidistada ja lõppeda surmaga. Selle olulisim riskitegur on suitsetamine, ükskõik mis viisil või vormis.
l KOKi põeb >10% täiskasvanud elanikkonnast. 2020. aastaks on KOK kõikide surmapõhjuste seas juba 3. kohal.
l Küllaltki määrav osa KOKi tekkes on passiivsel suitsetamisel ehk tubakassuitsusel keskkonnal (inglise keeles environmental tobacco smoke).
l KOK ei teki kõikidel suitsetajatel, mis kõneleb põletikureaktsiooni patoloogilist võimendumist määravate geneetiliste tegurite olulisusest.
Ent paraku pole arstidel veel võimalusi, mis aitaks suitsetamise kahjulikkust indiviiditi prognoosida. Niisugusest ennustamisest polekski täit kasu, sest suitsetamisest põhjustatud kopsuvähk ja paljud teised (peamiselt interstitsiaalsed) kopsuhaigused tekivad kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest sõltumatult.
Autor: Urve Vilk, Alan Altraja