Juhatuse liikme konkureeriva tegevuse piirang

Oma igapäevatöös oleme viimasel ajal kokku puutunud mitmete juhtumitega, kus äriühingud soovivad esitada nõudeid endiste juhatuse liikmete vastu tulenevalt nende konkureerivast tegevusest.

Sellega seoses anname põgusa ülevaate, milles seisnevad juhatuse liikme konkureeriva tegevuse piirangud ning millisel viisil oleks neid otstarbekas reguleerida, et vältida vaidlusi.

Kirjalik kokkulepe

Kuigi äriseadustik näeb ette teatud piirangud juhatuse liikme konkureerivale tegevusele, võib ettevõtjal olla soov oma ärihuve veelgi tugevamalt kaitsta täiendavate piirangute seadmisega juhatuse liikmele. Sellised täiendavad piirangud tuleks kindlasti sätestada juhatuse liikmega sõlmitavas kirjalikus lepingus. Kokkuleppe sõlmimisel on oluline silmas pidada konkreetse ettevõtte tegevusvaldkonda, konkurentsiolukorda jms asjaolusid.

Seadusest tulenevad piirangud

Äriseadustiku kohaselt on juhatuse liikmel keelatud ametiajal olla äriühinguga samal tegevusalal füüsilisest isikust ettevõtja, samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ning ka äriühingu juhtorgani liige (va juhul, kui ühing kuulub samasse kontserni). Need piirangud ei ole aga absoluutsed – sellised tegevused on lubatud osanike või nõukogu eelneval loal. Seaduses sätestatust leebemad kokkulepped võivad sisalduda ka juhatuse liikme lepingus, mis on osanike või nõukogu olemasolul nõukogu poolt heaks kiidetud.

Piirangute põhjendatus

Juhatuse liikmele seatavad tegevuspiirangud peavad olema põhjendatud (sh mõistlikud) ning kooskõlas konkreetse ettevõtte tegevusega. Juhatuse liikme konkureeriva tegevuse piiramise eesmärk on ettevõtja ärihuvide kaitse, mistõttu ka piirangute sisu ja ulatus peaksid sellele eesmärgile vastama. Üldiselt peaksid vastavad piirangud puudutama üksnes ühinguga samal tegevusalal tegutsemist, et neid saaks õigustada ühingu ärihuvide kaitsmisega.

Piirangute ajaline kehtivus

Juhatuse liikme konkurentsikeeld kehtib seaduse alusel vaid juhatuse liikme ametiajal. Kui äriühingu huvides on konkurentsikeelu püsima jäämine ka pärast juhatuse liikme ametiaja lõppu, tuleks sõlmida juhatuse liikmega vastavasisuline kokkulepe, kindlasti määratledes piirangute kehtivusaja. Otstarbekas on seda teha kohe tema ametiaja alguses, et vältida võimalikke probleeme tulevikus kokkuleppele jõudmisega. Seejuures tuleb meeles pidada, et sellise konkurentsikeelu kehtivusaeg peab olema mõistliku pikkusega, arvestades eelkõige äriühingu tegutsemisvaldkonda ja piirangu sisulist ulatust.

Tasu piirangute eest

Ametiajal kehtiva konkurentsipiirangu eest juhatuse liikmele eraldi tasu maksma ei pea, kuna sellised piirangud on ametile iseloomulikud. Samuti ei tulene seadusest kohustust maksta tasu ametiaega ületavate konkurentsipiirangute eest. Samas tuleb arvestada, et sellised piirangud võivad riivata isiku põhiseaduslikku õigust tegevusala ja töökoha valikule, mistõttu vaidluse korral võib kohus asuda seisukohale, et sellised piirangud on kehtivad üksnes õiglase kompensatsiooni maksmise korral. Täna puudub selles küsimuses selge kohtupraktika, mistõttu kindluse mõttes ja vaidluste vältimiseks tuleks vastava kompensatsiooni kokku leppimist kindlasti tõsiselt kaaluda. Ei saa välistada, et mõistliku ja õiglase hüvitise puudumisel võivad kokku lepitud piirangud osutuda õigustühiseks. Ametiaja järgselt kehtivate piirangute eest hüvitise maksmise kohustust ei saa välistada ka siis, kui juhatuse liikme tööd muidu ei tasustata, kuivõrd tema tegevusvabaduse piiramine leiab aset ka sel juhul.

Vastutus

Konkurentsikeelu rikkumisega kaasneb juhatuse liikmele vastutus äriühingu ees. Juhul, kui juhatuse liige rikub konkurentsikeeldu juba ametiaja jooksul, siis võib ühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ning kui sellise tegevusega on saadud mingit tulu, siis lisaks nõuda ka tulu üleandmist ühingule. Samuti võib ühing nõuda kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. Kahju hüvitamise nõue on ühingul ka siis, kui juhatuse liige tekitab kahju pärast ametiaja lõppu kehtiva konkurentsipiirangu perioodil.

Konkurentsikeelu rikkumise tuvastamiseks piisab üldjuhul vaid sellest, et konkureerimiseks puudus osanike (nõukogu olemasolul nõukogu) luba. Arvestades, et konkureeriva tegevusega tekitatud kahju olemasolu ja suuruse tõendamine võib olla äärmiselt keeruline, on kohustuse rikkumise puhuks soovitatav kokku leppida ka leppetrahvis, sest see säästab äriühingut kahju tekkimisega seotud üksikasjade tõendamisest.

Kokkuvõte

Seadusest tulenevad juhatuse liikme konkurentsipiirangud ei pruugi olla ettevõtja seisukohast piisavad tema huvide kaitsmiseks. Nende piirangute täpsustamine ja vajadusel täiendamine juhatuse liikmega sõlmitavas lepingus tagab selguse mõlema poole jaoks ning aitab vältida aeganõudvaid vaidlusi. Seetõttu tasub alati juhatuse liikmega täpselt kokku leppida, mis tegevusi tema konkurentsikeeld hõlmab, kui pikk on keelu kehtivus ja kas ühing peab maksma selle eest hüvitist. Oluline on ka leppetrahvi kokkuleppimine, et vältida kahju tekkimise ja ulatusega seotud tõendamisraskusi.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Annika Jaanson, Maarja Kärson

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara