Jaana Liigand: kriisil pole suhteid ravivat toimet 

Kui enne kriisi räägiti, et kriis on hea, sest inimesed hakkavad rohkem suhete ja vähem raha peale mõtlema, siis päris nii see ei läinud, Pigem on kriisil võimendav efekt - kui ettevõtte sisekliima oli juba enne hea, siis on see ka praegu hea, kui oli enne halb, on praegu hullemaks läinud. 

Küsimustele vastab õppejõud ja koolitaja Jaana Liigand, kes teeb koostööd erinevate ülikoolide, riigiasutuste ja äriettevõtetega. Tema koolituste keskseks teemaks on inimsuhted, millega kaasnevad eneseareng, õnn, toimetulek stressiga ja palju muud. Ta on mitmete inimeste ja suhete juhtimisega seotud käsiraamatute kaasautor.

Kuidas hindad suhteid ettevõtetes pärast majandusraskuste aega?
Kui enne kriisi räägiti, et kriis on hea, sest inimesed hakkavad rohkem suhete ja vähem raha peale mõtlema, siis päris nii see ei läinud. Mõneti võis see ju tõsigi olla, kuid kriisil otseselt ravivat toimet pole, pigem on võimendav efekt. Kui ettevõtte sisekliima oli juba enne hea, siis on see ka praegu hea, kui oli enne halb, on praegu hullemaks läinud.
Toredad kollektiivid hoiavad kokku igal ajal. Ettevõtted, kus on palju klienditeenindust, on kurtnud ka seda, et kliendid on närvilisemad.

Kas need ettevõtted, kus suhted olid head, jäid tõenäoliselt ellu?
Muu maailma uuringud on küll näidanud, et ettevõtted, kus suhted on paremad,
jäävad majanduskriisis sagedamini ellu. Kuid Eesti kohta ei saa seda kinnitada ega ümber lükata, sest uuringud puuduvad. Kui tegevusvaldkond ikka kokku kukkus, siis seal ilmselt head suhted ei aidanud.
Teine asi on see, et ebaeetilisel käitumisel ei ole sageli kohe mõju. Meie turg ja tööjõuturg on nii väike, keegi ikka tunneb kedagi ja ei juleta seetõttu väga radikaalseid käike teha. Kuigi halb maine mõjutab kliente ja koostööpartnereid,
siis Eestis on see pika vinnaga asi.

Teed ettevõtetele suhtlemiskoolitusi, mis on peamised komistuskohad
suhtlemisel?
Peamiselt on probleeme klientidega, kaastöötajate või ülemustega, väga tihti tulevad jutuks ka töötajate isiklikud pereprobleemid. Samal ajal ühe koolituse
põhjal ei saa kogu firmale hinnangut anda.
Telefonisuhtluses on probleeme karjuvate klientidega: klient toru otsas karjub ja ei lõpeta. Töötaja, kes selliseid kliente peab teenindama, tuleb koolitusele ja otsib selle eest kaitset. Sellisel juhul arutame põhjusi, miks inimene nii teeb. Karjujal on probleemid või hirmud ja siin aitab mõistmine, et see põhjus pole teenindajaga seotud, vaid tema enda psüühika ja eelneva looga. Sellest aru saades mõistame
ja siis saame ennast kaitsta. Sageli hakkavad töötajad muidu tajuma, et viga on neis ja nemad ei saa oma tööga hakkama.
On tulnud ette ka juhuseid, kus töötajad tahavad, et tööandja nende kõnesid
lindistaks – nii oleksid nad kaitstud kliendi väärkaebuste eest. Sellest võib järeldada, et meie töötajaskond on hea, kui ta tahab, et teda kontrollitakse. Samas,
koolitusele tulevad siiski need ettevõtted ja need töötajad, kes tahavad
midagi parandada. Meil on kindlasti ka problemaatilisi klienditeenindajaid, kuid nemad ei tule koolitusele.

Milliseid probleeme on koolitatavad toonud välja juhtidega?
Probleemiks on ülikõrge enesehinnanguga tüüp, kas siis juhi või kolleegi rollis.
Juhi puhul on keeruline see, et ta näeb ennast tohutult heas valguses ja targana ning teistes midagi head ei näe. Selline juht ei kiida kunagi, teeb konstruktiivse kriitika asemel ründavat kriitikat ja loomulikult ei lase endale midagi öelda.
Probleem on ka siis, kui on selline kolleeg, kes annab kogu aeg mõista, kui tark ta on. Kes rõhutab enda tähtsust ja näitab, et ta on teistest parem. Tal peab kogu aeg olema õigus. Samas on sellise uskumuse taga siiski madal enesehinnang. Ülikõrge enesehinnang on kompensatoorne. Muutus võib tulla siis, kui selline inimene kogeb tõsist kriisi. Vallandamine pole piisav, sest siis ta arvab, et teised on süüdi ja tahavad temast saadi lahti. Kui mingi situatsioon sunniks teda mõistma, et ka temas on mingi viga, siis võib midagi muutuda.
Samas võivad nad langeda selle tagajärjel hoopis depressiooni. Nad petavad ära personalitöötajad, neid võetakse meelsasti tööle, sest nad on väga hakkajad. Samas ei tule nad aga kollektiivis toime. Selline juht näeb ainult enda saavutusi. Kuna aga tema enda enesehinnang on madal, siis arvab ta, et ka teised on madalal tasemel.

See on väga levinud probleem. Ehkki sellised inimesed ise koolitustel ei käi, sest neil pole enda arvates vaja veel ühte lolli kuulata. Kui sellised tüübid satuvad juhtideks erafirmas, siis jooksevad teised ära. Kauem peavad nad vastu avalikus
sektoris, kus neil on võimalik karjääri teha. Ohjata on neid võimalik nii, et anda neile palju tähelepanu ja tunnustust. Et neil ei tekiks tunne, et keegi on
targem kui nemad. Kindlasti ei tasuks hakata kohta kätte näitama. Sellest ei tule midagi välja, nendega ei pea võitlema. Pigem tunda kaasa, sest neid tiivustab tagant sisemine probleem. Kui sellised tüübid ei tunne end ohustatuna, siis on koostöö isegi võimalik.

Loe pikemalt Äripäeva infolehest "Tööjõuturg".

 

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Tiina Saar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine