"Kuna ma ei ole Eesti haridussüsteemi spetsialist, siis oskan probleeme ja eeliseid seega hinnata vaid isikliku kogemuse ja väliste tunnusmärkide põhjal," rääkis Pillesaar. "Minu tähelepanekuna on välisülikoolide lõpetajatel üldjuhul avaram ja realistlikum maailmapilt, paremad väärtushinnangud ning kaasaegsem haridus. Nõukogude aja pärandi tulemusena tunduvad Eesti ülikoolides fundamentaalained olevad jätkuvalt tugevad, aga neist üksi haritud inimeste kasvatamiseks ei piisa, lisas ta.
Nii on lõpetajatel Pillesaare hinnangul vaja ka erialaliselt kõige kaasaegsemaid praktilisi teadmisi, kvaliteetset võõrkeeleoskust ja rahvusvahelist maailmapilti.
Tarvis oleks ülikoolide juhtimisse kaasata rohkem kvaliteetseid välisõppejõude ning aidata kaasa üliõpilaste vahetusele üle maailma, sest kõike Eestis meie väiksuse tõttu ei olegi võimalik kvaliteetselt pakkuda.
Lisaks oleks Pillesaare hinnangul vaja valida selged erialalised fookused, millele panustada: "Me oleme selleks liiga väike riik, et rahaliselt oleks võimalik igal alal maailmatasemel haridust pakkuda. Ja tulevikumaailmas vajab iga inimene järjest enam toimetulekuks maailmatasemel haridust."
Autor: Urve Vilk, Ketlin Rauk