13. jaanuar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis toimub Rootsi tööturul?

Välismaal töötamisest huvitatud eestlased tunnevad tihti huvi, millised erialad on praegu Põhjamaades, sh Rootsis populaarsed ning mis toimub sealsel tööturul.

Kuigi Rootsi tööportaalides on ülekaalus sarnaselt Eestiga müügitöö pakkumised, on statistika järgi kasvanud kaheksa aastaga töökohtade arv märkimisväärselt meditsiinis, hariduses ja sotsiaalhoolduses. Kui aastal 2000 töötas Rootsi statistikaameti andmetel tervishoius, hariduses ja sotsiaalhoolduses 1,03 miljonit

inimest, siis kaheksa aastat hiljem juba 1,153 miljonit ehk kasv oli koguni 12%., vahendab Tööjõuturg.

Märkimisväärne on ka see, et Rootsi eraettevõtted on loonud kümne viimase aasta jooksul sotsiaalvaldkonnas, tervishoius ja hariduses kokku 69 500 uut töökohta, mis on üle 20 000 töökoha rohkem kui lõi sama ajaga samades valdkondades avalik sektor.

Erasektor tungib peale

See areng ei pruugigi olla nii kummaline ja üllatav. Tervishoid, haridus ja sotsiaalhooldus on traditsiooniliselt olnud küll avaliku sektori pärusmaa, kuid viimasel ajal on see siiski hakanud muutuma. Osaliselt sellepärast, et vastu on võetud uusi seadusi ja määrusi, mis on võimaldanud ja avanud eraettevõtlusele uksed avaliku

sektori sfääridesse ning nende ülesannete osalist või täielikku ülevõtmist. Selle põhjuseks võib jälle olla asjaolu, et eraettevõtetel ja investoritel on suuremad rahalised võimalused kui riigieelarvest finantseeritaval avalikul sektoril, ning ka nõudlus teenuste olemuse, sisu ja kvaliteedi suhtes on muutunud.

Tänapäeval on tekkinud nõudlus teenuste järele, mis ei ole kuulunud traditsioonilisse heaoluteenuste valikute hulka. Näiteks võib tuua tervise-, ilu ja taastusravikeskused, spaad, alternatiivmeditsiini pakkujad.

Kõrgharidus – kas hea investeering?

Millised on praegu Rootsi noorte tööja karjäärivalikud? Järjest kasvav põhikoolilõpetajate arv (osaliselt tänu sisserändajate kasvule), samuti majanduslangus on viinud selleni, et mullu kasvas Rootsis rekordiliselt noorte

soov edasi õppida kõrgkoolides ja ülikoolides. Nende õpilaste peamine tulevikulootus

on parandada oma positsiooni tööturul. Kuidas näeb see välja tegelikkuses?

Enamikule tähendavad ülikooliõpingud seda, et nad saavad parandada oma seisundit tööjõuturul. Muu hulgas on suund siiski selline, et töötus jääb madalamaks kõrgelt haritute seas ja enamik kõigist ülikooli ja kolledžite lõpetajatest võiksid leida töö suhteliselt kiiresti. See ei tähenda siiski, et üleminek kõrgkoolist tööellu kulgeks

praegusel ajal Rootsis kõigil neil probleemideta. Kaugel sellest. Nendest, kes lõpetasid kõrgkooli aastatel 2005/06, ei suutnud üle viiendiku leida endale tööturul kohta. Lisaks neile leidis 10 protsenti töö, mis ei nõuagi kõrgharidust ning see muudab pildi veelgi keerulisemaks. Peaaegu iga kolmas äsja lõpetanud tudeng oli kas üldse ilma tööta või leidnud endale töö, mis ei nõua vastavat kõrgharidust.

Sellised tulemused korduvad ka muudes uuringutes. Näiteks selgub Rootsi Ettevõtete Liidu kõrghariduse uuringust, mis põhineb intervjuudel 4000 äsja lõpetanud üliõpilasega, et neli lõpetajat kümnest ei leidnud seitsme kuni kaheteistkümne kuu jooksul pärast lõpetamist oma kvalifikatsioonile vastavat töökohta.

Erialad, mille lõpetanud on kõige kõrgema kvalifikatsiooniga, kuuluvad tehnilise hariduse hulka nagu ehitus, masinaehitus ja tööstuslik majandus. Pilt on veidi süngem humanitaarerialadel. Nende hulka kuuluvad ka sotsioloogia ja ajalugu, filosoofia jms. Rootsi ettevõtluse uuring näitab ka, et erialad, millel on suurim mõju majandusele ja tööstusele, annab igale ülikoolis ja kõrgkoolis õppijale tulevase

töö ja karjääri osas suurema kindlustunde.

Loe pikemalt Äripäeva infolehest "Tööjõuturg".

 

 

Autor: Urve Vilk, Taavi Alas

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700