Kuigi Rootsi tööportaalides on ülekaalus sarnaselt Eestiga müügitöö pakkumised, on statistika järgi kasvanud kaheksa aastaga töökohtade arv märkimisväärselt meditsiinis, hariduses ja sotsiaalhoolduses. Kui aastal 2000 töötas Rootsi statistikaameti andmetel tervishoius, hariduses ja sotsiaalhoolduses 1,03 miljonit
inimest, siis kaheksa aastat hiljem juba 1,153 miljonit ehk kasv oli koguni 12%., vahendab Tööjõuturg.
Märkimisväärne on ka see, et Rootsi eraettevõtted on loonud kümne viimase aasta jooksul sotsiaalvaldkonnas, tervishoius ja hariduses kokku 69 500 uut töökohta, mis on üle 20 000 töökoha rohkem kui lõi sama ajaga samades valdkondades avalik sektor.
Erasektor tungib peale
See areng ei pruugigi olla nii kummaline ja üllatav. Tervishoid, haridus ja sotsiaalhooldus on traditsiooniliselt olnud küll avaliku sektori pärusmaa, kuid viimasel ajal on see siiski hakanud muutuma. Osaliselt sellepärast, et vastu on võetud uusi seadusi ja määrusi, mis on võimaldanud ja avanud eraettevõtlusele uksed avaliku
sektori sfääridesse ning nende ülesannete osalist või täielikku ülevõtmist. Selle põhjuseks võib jälle olla asjaolu, et eraettevõtetel ja investoritel on suuremad rahalised võimalused kui riigieelarvest finantseeritaval avalikul sektoril, ning ka nõudlus teenuste olemuse, sisu ja kvaliteedi suhtes on muutunud.
Tänapäeval on tekkinud nõudlus teenuste järele, mis ei ole kuulunud traditsioonilisse heaoluteenuste valikute hulka. Näiteks võib tuua tervise-, ilu ja taastusravikeskused, spaad, alternatiivmeditsiini pakkujad.
Kõrgharidus – kas hea investeering?
Millised on praegu Rootsi noorte tööja karjäärivalikud? Järjest kasvav põhikoolilõpetajate arv (osaliselt tänu sisserändajate kasvule), samuti majanduslangus on viinud selleni, et mullu kasvas Rootsis rekordiliselt noorte
soov edasi õppida kõrgkoolides ja ülikoolides. Nende õpilaste peamine tulevikulootus
on parandada oma positsiooni tööturul. Kuidas näeb see välja tegelikkuses?
Enamikule tähendavad ülikooliõpingud seda, et nad saavad parandada oma seisundit tööjõuturul. Muu hulgas on suund siiski selline, et töötus jääb madalamaks kõrgelt haritute seas ja enamik kõigist ülikooli ja kolledžite lõpetajatest võiksid leida töö suhteliselt kiiresti. See ei tähenda siiski, et üleminek kõrgkoolist tööellu kulgeks
praegusel ajal Rootsis kõigil neil probleemideta. Kaugel sellest. Nendest, kes lõpetasid kõrgkooli aastatel 2005/06, ei suutnud üle viiendiku leida endale tööturul kohta. Lisaks neile leidis 10 protsenti töö, mis ei nõuagi kõrgharidust ning see muudab pildi veelgi keerulisemaks. Peaaegu iga kolmas äsja lõpetanud tudeng oli kas üldse ilma tööta või leidnud endale töö, mis ei nõua vastavat kõrgharidust.
Sellised tulemused korduvad ka muudes uuringutes. Näiteks selgub Rootsi Ettevõtete Liidu kõrghariduse uuringust, mis põhineb intervjuudel 4000 äsja lõpetanud üliõpilasega, et neli lõpetajat kümnest ei leidnud seitsme kuni kaheteistkümne kuu jooksul pärast lõpetamist oma kvalifikatsioonile vastavat töökohta.
Erialad, mille lõpetanud on kõige kõrgema kvalifikatsiooniga, kuuluvad tehnilise hariduse hulka nagu ehitus, masinaehitus ja tööstuslik majandus. Pilt on veidi süngem humanitaarerialadel. Nende hulka kuuluvad ka sotsioloogia ja ajalugu, filosoofia jms. Rootsi ettevõtluse uuring näitab ka, et erialad, millel on suurim mõju majandusele ja tööstusele, annab igale ülikoolis ja kõrgkoolis õppijale tulevase
töö ja karjääri osas suurema kindlustunde.
Loe pikemalt Äripäeva infolehest "Tööjõuturg".
Autor: Urve Vilk, Taavi Alas