13. jaanuar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Personalidirektor: kõrgkoolis omandatakse teadmisi vähe ja pealiskaudselt

Sampo Panga personalidirektor Liina Oks peab  meie kõrghariduse probleemiks kõrgkoolide ebaühtlast taset ning üliõpilaste liigset tööga hõivatust, mis takistab keskendumast õppimisele. Õpitakse liiga vähe ja pealiskaudselt.

"Hästi on kindlasti see, et on selgelt välja kujunenud tugevad akadeemilised ülikoolid, kus kitsama erialavaldkonna sügav ja pikaajaline kogemus olemas ja professuur paigas," rääkis Oks. Probleemiks on, et erinevates kõrgkoolides on tase ühe ja sama eriala lõikes ebaühtlane, samuti ühed ja samad lektorid ja õppejõud loevad erinevates ülikoolides. Nii ei teki ülikooli kui terviku nägu.

Eestis pakutava kõrghariduse taseme osas üldistada on raske, kuid pigem õpitakse liiga vähe või pealiskaudselt, räägib Oks. Kui võrrelda „välismaal“ ülikooli lõpetanuid, siis just õpitegevusele pühendatud aeg on see, mis meid eristab. Arusaadav, et on raske õppida ja töötada ühel ajal, üks kahest kannatab. Ühel juhul ei saa me täisjõuga, pühendunud töötajat, sest loengutes osalemine, eksamid ja sellest tulenev õpiväsimus mõjutab töösooritust. Teisel juhul teadmisi, mida me ülikooli lõpetanud töötajalt eeldame võib nappida, kuna ei jõuta süveneda, sest töö võtab oma energia ning inimesel on vaimsed ressursid siiski piiratud. Ja nii noor kui ka juba teist kõrgharidust omandav inimene tahab ka töö- ja koolikohustuse vaba isiklikku elu elada.

Teine mõte kõrghariduse taseme kontekstis puudutab bakalaureuse- ja magistritöid. Õppurid kipuvad valima uurimisteemadeks juba palju käsitletud või trafaretseid teemasid. Mõnikord tundub, et eriti „kraadiõppes“ ei minda oluliste valdkondade ja teiste poolt uuritud teemadega edasi, vaid igaüks valib jälle endale meelepärase uurimisteema. Seetõttu ei teki sügavamat teadmist ning sellega kaasnevat järjepidevust, mille tagab varasemate uuringute edasiarendus.

Selge huvi oleks kõrghariduse maastiku korrastamise suunas. Uusi ülikoole kindlasti lähiajal juurde ei tule, pigem tuleb liitumisi ja arvata võib, et nii mõni kõrgkool paari aasta jooksul kaob.

Autor: Urve Vilk, Ketlin Rauk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700