Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 17. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ootamatult selgus, et vaid 35 protsenti Eesti elanikest suhtleb sugulastega vähemalt korra nädalas, kirjutab statistikaameti peaanalüütik Aavo Heinlo statistikablogis, toetudes 2010. aasta lõpus avaldatud Eurostati kogumikule „Social participation and social isolation“, milles analüüsiti Euroopa Ühenduse 2006. aasta sotsiaaluuringu põhjal sotsiaalset sidusust.

Heinlo sõnul oli Eesti tulemus Euroopa Liidu tollaste liikmesriikide hulgas madalaim. „Seda eriti võrreldes Küprose või Portugali üle 70 protsendise näitajaga,“ kirjutab Heinlo. „Isegi Soomes oli sugulastega tihedalt suhtlevate isikute määr pisut üle 60 protsendi.“

18-s 23-st vaatluse all olnud riigist ületas sõpradega tihedalt suhtlevate isikute määr seda sugulastega tegevate määrast. Erinevus ei olnud üldiselt suur, välja arvatud Eesti ja ka Läti jaoks. Nendel kahel riigil oli erinevus rohkem kui pooleteistkordne. Nii ulatus sõpradega tihedalt suhtlejate määr Eestis 55 protsendini.

„Siiski ei ole eestimaalased sugulasi päris ära unustanud, sest 1,4 korda rohkem kui iga nädal sugulastega näost-näkku suhtlejaid oli neid, kes tegid seda sageli telefonitsi või meilitsi,“ täpsustas Heinlo ja lisas, et seegi eripära oli üks Euroopa kõrgemaid.