18. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

HBRi blogis kirjutab London Business School'i juhtimise professor ja raamatu "Elav strateegia" autor Lynda Gratton, et infotehnoloogia on muutnud oluliselt meie teadmisi oma klientidest ja viise kuidas me nendega suhtleme, teinud võimalikuks töötamise virtuaalsetes meeskondades ning parandanud meie otsuste kvaliteeti.

Tehnoloogia on võimeline monitoorima inimeste ja seadmete tööd, hindama tehtud töö kvaliteeti ja andma tagasisidet. See kõik kokku asetab tänase keskastmejuhi väga ebakindlasse positsiooni - tema ülesanded saab suurepäraselt ära teha infotehnoloogia. Olukorra teeb veel raskemaks teadmiste vaba levik - kui seni on keskastmejuht suutnud olla tööjõuturul edukas teades "igast-asjast-midagi", siis täna pole see enam eelis - pealiskaudsed teadmised on paari klikiga kõigile kättesaadavad.

Lisaks ütleb Gratton, toetudes oma uuringutele, et nooremad põlvkonnad ei aktsepteeri enam juhte kui järelvalvajaid, sest see ei lisa nende hinnangul mingit väärtust ja ei aita kaasa tulemuse saavutamisele. Küll väärtustavad nad vanemaid kolleege kui mentoreid ja coache-isid, kui inimesi, kes juhendavad, mitte ei kontrolli.

Kui oled keskastmejuht, siis pead Grattoni arvates saama mingis perspektiivikas valdkonnas eksperdiks või hakkama ettevõtjaks - ainult see tagab konkurentsieelise masinate ees. 

Autor: Urve Vilk, Juhtimine. ee