Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 26. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majanduskasvu soodustas hulk tegureid. Madal intressitase pani aktiivselt tarbima, turgutades sisenõudlust ja lükates tagant kinnisvara- ja ehitushindasid ning paljusid teisi majandussektoreid. Eestis oli vähe valdkondi, kus ettevõtjad ei oleks nautinud rekordilist käibe kasvu ning kasumlikkust.

Oluline majanduse kiirendaja oli ka Euroopa Liit, kust elu edendamiseks laekus miljardeid kroone. Tööjõu vaba liikumine avas töövõtjatele mitme jõuka riigi tööturu ning sundis nii ka Eesti ettevõtjaid kiires tempos palku tõstma.

Kiire palgatõus. Üks olulisemaid majanduse kiirendusfaktoreid oligi tööpuuduse vähenemine, millele sekundeeris keskmise palga tõus 10 000 krooni piirimaile - umbes poole SKPst moodustas palk. Edule aitas kaasa ka majanduskasvu mõningane kiirenemine  eksporditurgudel, eelkõige ELis.

Eurobaromeetri 2006. aasta sügisel tehtud uuringust selgus, et eestlaste rahulolu elu ja Eesti arenguga kasvas 2006. aastal varasemaga võrreldes tunduvalt, jõudes Euroopa Liidu riikide keskmisele peaaegu järele (rahuolijate protsent Eestis 79). Lätis oli eluga tervikuna rahul 63% vastanutest ja Leedus 66%.

Pankrotti ei kardetud. Samas kasvas ka laenukoormus. Kuna laenuga ostetud kinnisvara oli aga piisavalt kallinenud, lisas see kindlust, et isegi musta stsenaariumi korral ei oota ees pankrot.

Vaatamata üldisele optimismile hakkas siiski kõlama ka juba hoiatusi majanduse ülekuumenemise ohust. Nii ennustas näiteks 2006. aasta lõpus investeerimispankur Joakim Helenius, et majandusareng 2007. aastal  aeglustub ja “pehme maandumise korral” on järgmise aasta majanduskasv 6–7 protsenti.

Kuna kõige kiiremini kasvasid ehitus- ja kinnisvarasektor ning kaubandus, arvati, et kasvu aeglustumine võib negatiivselt mõjutada eelkõige neid  valdkondi, sest ollakse harjunud kiire kasvuga ja kavandatakse jätkuvalt suuri investeeringuid.

79%

Eesti elanikest oli 2006. aastal oma eluga rahul, näitas Eurobaromeetri uuring.

TagasivaadeHinnatõus jättis meid eurota

2006. aasta kiire majandusarenguga kaasnenud oodatust järsem hindade tõus sundis Eesti eurost suu puhtaks pühkima.

Palk kasvas üle ootuste kiiresti. 2006. aasta keskmine palk oli 9407 krooni. Keskmine brutopalk oli oktoobris 11 564 krooni, novembris 12 120 krooni ja detsembris 13 174 krooni

Tööpuudus kukkus rekordiliselt madalale tasemele, olles 5,9%, millest madalam oli aasta keskmine töötus viimati 1992. a.

Ettevõtjad investeerisid rohkesti laienemisse.

Kinnisvaraturul toimus hinnaralli.

Ehitushindade kallinemine tekitas peavalu kinnisvaraarendajatele.

Tallinna börsil saavutasid mitme ettevõtte aktsiad rekordtaseme.

Eesti Ehitus ja Olympic tõid oma aktsiad edukalt börsile.

Tallink laienes agressiivselt.

Riigieelarve laekus miljarditega üle ehk riik oli ülekapitaliseeritud.

Lugu ilmus täna Äripäeva avaldatud 5-,10-,15-, ja 20aastaste firmade erilehes