28. jaanuar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ÄP restoranitest: Odessa pakub Ukraina köögi parimaid palu

Ukraina köök oma parimates ilmingutes on mind alati köitnud, nii et uude restorani Odessa läksin lootuses mekkida nii rahvalikult lopsakaid roogi kui ka kuulsaid Massandra veine.

Odessa leiab Narva maanteelt, kus see jagab maja kohvikuga Kompott. Massandra port- ja liköörveinid olid menüüs olemas, nii et kõigepealt küsisingi klaasi veini. Kuid oh häda – Odessas portveini klaasikaupa ei jooda, aga terve pudel kangendatud veini on minu mõõtu kahele inimesele liiga palju. Ainsana klaasikaupa pakutavat odavapoolset Tšiili veini limpsides asusime Odessa köögiga tutvuma.

Odessa menüü on sadamalinnale kohaselt kirju. Põlis-Ukrainat esindasid Kiievi kotlet, Ukraina pekk, borš ja pliinid, Itaaliat lõhe-carpaccio ja suvikõrvitsapasta, Aasiat vokitud köögivili, Ameerikat kana-drumstick’id ning Venemaad Stroganovi salat.

On ka võimalik ise süüa teha – laua keskel on grill, kus saab liha ja kala küpsetada. Oma oskuste piiri ma tean, seepärast eelistasime professionaali valmistatud roogasid. Eelroad valisime põlis-Ukrainast: terava maitsestusega baklažaanilõigud ja seene-sibulatäidisega kartulikotletid. Ettekandja pakkus lisataldrikuid, et saaksime roogasid jagada. Maitsvad olid mõlemad, üks pehme, lopsakas, rahvalik, teine terav, vürtsikas, intensiivne.

Pearoogadest valisin pardifilee ja lauakaaslane koduse seakarbonaadi praetud sibula ja puravikega. Mõlema roa parim osa oli liha. Sealihal lisandiks olid vürtsikas porgandisalat, ahjukartulid ja mustjaspruuniks praetud seentega sibulad. Suur tükk rammusat liha, kartul ja salat – ehtne Eesti roog, mis ka Odessasse kõlbab.

Aga et väikesest pardifileest täiemahuline praad saaks, oli kokal läinud vaja rohkem lisandeid: sedasama teravamaitselist porgandisalatit, keedetud suhkruherneid, natuke rohelist salatit ja suur hulk riisi. Igaüks oli ise ooperist, nii et kuigi taldrik oli toitu täis, jäi mõnu saamata, sest maitsed kokku ei hakanud.

Magustoiduvalik piirdus pannkookide, jäätise ja ühe koogiga. Igaks juhuks küsisin ettekandjalt veel üle, kas tõesti ühtegi Massandra veini klaasikaupa ei saa – pisut magusat veini oleks lõpetuseks kenasti sobinud. Ettekandja käis baaris olukorda uurimas ja selgus, et ühte portveini ja ühte liköörveini siiski saaks. Tütarlaps oli tubli ja püüdlik, tunnistas ausalt, et on algaja ja kõike täpselt ei tea. Ja ega tal lihtne polnudki: neid veine, millel menüüs klaasi hind, tegelikult ei ole, ja need, mida menüü klaasiga müüa ei luba, on tegelikult olemas.

Vana, kunagi kasutusel olnud mööbliga on sisustatud pea kõik viimase aja söögikohad, nii ka Odessa. Ainult sealne pole pärit mitte vanaemade-vanaisade kodudest, vaid restoranidest, mida nüüd enam ei eksisteeri.

Suurepärane materjal mälumänguks! Kust on grilliaukudega lauad, seda ma mäletan. Toolid on ka tuttavlikud, aga kust, ei mäleta. Seinal olevate valgete kipsmaskide varasema elu arvan ära. Ainult hiilgaslikuks talupliidiks kujundatud baariletti pole ma kunagi varem näinud, selline asi jääks igaveseks meelde.

Autor: Signe Sillasoo, Heidi Vihma

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700