Andrus Kluge: 15 aastat tagasi tegelesid kõik kõigega

Ärikeskkond oli Krediidipanga juhatuse esimehe Andrus Kluge sõnul 15 aastat tagasi praegusega võrreldes väheformaalsem, naiivsem ning spontaansem. Kõik tegelsid kõigega ning tegevus oli orienteeritud eelkõige kasumi teenimisele.

Krediidipanga juhatuse esimehe Andrus Kluge sõnul oli ärikeskkond Eestis 15 aastat tagasi praegusega võrreldes mitteformaalsem, naiivsem ning spontaansem. “Kõik tegelesid siis kõigega.” Praegu aga ollakse keskendunud põhitegevusele.
Pankade ja turvalisuse vaatenurgast oli siis olukord palju rahulikum. “Nii keerulisi lahendusi nagu praegu võib petmiseks välja mõelda, ei osanud siis ettegi kujutada,” rääkis Kluge. Nüüdseks kogutud kogemustepagas,  mis võib juhtuda, on nii suureks kasvanud, et võib hakata mõnikord töödki segama.

Pangad tunnetavad sotsiaalset rolli. Pangad tegutsevad Kluge hinnangul praegu eetilisemalt, tunnetades selgemalt sotsiaalset rolli. “Tol ajal ei mõeldud sellele. Üheaegselt tegeleti paljude asjadega, nii et võis juhtuda ka kliendiga konkureerimist. Praegu on pangad oma tegevuse selgelt positsioneerinud.”
Ettevõtluses võeti 1990ndatel  rohkem riske, aga rohkem oldi valmis ka ise vastutama. Ei mõeldud nii palju sellele, kuidas oleks pehmem maanduda, kui äriplaan ei teostu. Praegu on kahju kannaatamiseks suurem tõenäosus.
Kui 1990ndatel aeti taga eelkõige majanduslikku kasu, siis praegu on normaalne, et ettevõte, kes kasutab siinset tegevuskeskkonda, peab andma ühiskonnale ka midagi tagasi, usub Kluge.
“Eks sõltub ka igaühe ahnusest. Aga pelgalt kapitalistlik kasumlik lähenemine pole õige,” ütleb ta. “1990ndate alguses polnud ju normaalseid elamistingimusigi, mida praegu iseenesestmõistetavaks peetakse. Eesmärk oli elatustaseme tõus. Sponsurlusega tegeleti ka siis, aga laiemalt sellele ei mõeldud. See on ühiskonna loomulik areng, et kõigepealt teenitakse kapital ja siis on võimalik seda jagada.”
Ehkki meil pole see veel nii levinud nagu näiteks Ameerikas, kus propageeritakse rikaste raha jagamist, levivad ka meil järgmise 5–10 aasta jooksul sotsiaaldemokraatlikud seisukohad aina rohkem, usub Kluge
1995. aastast juhtimiskonsultandina tegutsenud Margus Alviste, kes on uurinud ka paarituhande  aasta vanuseid suhtlemistavasid, ütleb, et viimase 15 aastaga pole ärielus muutunud mitte meie käitumine, vaid suhtumine sellesse. “See, mida aktsepteeritakse ja kuidas asjadest räägitakse, on muutunud. Muutunud on moraal ehk tavad ja kombed. Rohkem on variserlikkust. Räägitakse nii, nagu ühiskond ootab, aga tegutsetakse ikka varasemaga sarnaselt,” sõnas Alviste.

Rohkem on kahepalgelisust.  Alviste toob näite, et kui 1990ndate alguses ja keskel oli ettevõtjate mõtteviis orienteeritud eelkõige kasumlikkusele, siis praegu räägitakse palju sotsiaalsest ettevõtlusest ja -vastutusest. “Aga see on kahepalgeline. Neljasilmavestlustest ettevõtjatega selgub, et see on enamasti ühiskonna survest tulenev jutt. Tegelikult hindavad ja tegelevad sellega väga vähesed. Ehkki ka selliseid muidugi on,” sõnas Alviste.
Samad trendid on Alviste hinnangul nähtavad ka avalikus sektoris, kus räägitakse ühte, aga tehakse hoopis teist. Kui selletaoline käitumine algab poliitikast, siis mida ärimeesteltki loota. “See on omane kogu Euroopa ja Ameerika kuluurile. Hinnatakse, et oleme kultuursemad, ühiskonnale söödetakse ette üha rohkem sotsiaalseid programme, aga tegelikult toimub tõe moonutamine. Moraal taunib petmist, samas kasutatakse massiliselt kaudset petmist, ehk räägitakse üht ja tehakse teist, mis samas ei tundu valetamisena, vaid normaalse käitumisena.”  

Entusiasmi pole kaugelt enam nii palju kui 1990ndatel. Alviste hinnangul on vähenenud ka eestlaste ettevõtlikkus. Kui 1990ndatel tundus, et kõik teed on lahti ja entusiasmi oli palju, siis rikkuse suurenemisel riskijulgus väheneb. “Ettevõtlikkus on jäänud maha 1990ndatesse. Riskimisvalmidust on praegu liiga vähe.”
Lisaks puudub meil kasvumootor ja potentsiaal, mille põhjal kasv tekkida võiks. Tooraineressurssi meil pole, tööjõudu on vähe ja kvalifitseeritus madal. Ka töömentaliteet läheb alla, sest oleme läänest võtnud üle mudeli, mille järgi tahetakse saada mugav elu võimalikult vähese vaevaga.
Alviste sõnul ei oska me peremehelikult rinda ette lüüa ega adekvaatselt oma potentsiaali hinnata. “Meil puudub visioon ja strateegiline planeerimine. Me pole oma võimalusi kaugelti piisavalt ära kasutanud,” ütleb ta.

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

V nagu vesi ja vaba aeg – V Spaa- ja Konverentsihotellis

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara