Serbia tööjõuturg: slaavi hing Vahemere kliimas

Serbia tööturg pakub võimalusi ja väljakutseid nii investorile kui ka tööotsijale. Ajakiri Personali Praktik toob lugejateni suuremad erinevused võrreldes Eesti tööturuga.

Kui võrrelda Eesti “keskmist töötajat” Serbia omaga, on meie töötajate konkurentsieelisteks näiteks tähtaegadest kinnipidamine ja üldine efektiivsus. Samas on meil raske võistelda serblaste empaatiavõime ja teeninduskultuuriga.

Mõned väga edukad Eesti ettevõtjad on üritanud Serbias juurutada meie töökultuuri, kuid jooksnud seda üritades sisuliselt peaga vastu seina. Mõned neist on hiljem leidnud võtteid, kuidas muutusi siiski järk-järgult sisse viia; teised aga loobunud ja kolmandatele turgudele edasi liikunud.

Kui Eestis on kombeks pöörduda ametinimetusega üksnes kõrgemate riigiametnike poole (nt “Milline on proua peaministri arvamus?”), siis Serbias on latt palju madalamal. Sageli pöörduti koosolekutel “härra direktori asetäitja” poole arvamuse või loa saamiseks. Eestis polnud mulle (Jüri Etverk – toim) vist keegi härra öelnud, samas kui Belgradis olin vastuvõtulaua sekretärile gospodin Juri veel mitmeid kuid, enne kui ta lõpuks mind omaks võttis ja vähem ametlikumale pöördumisele üle läks. Ülepakutud austusavaldused kõigi poolt, kes arvavad, et nende ametialane tulevik teist sõltub (autojuhid jne), võivad Serbias kesta ka aastaid.

Lisaks ametikohale on vaata et olulisemgi kolleegi või koostööpartneri vanus. Isegi väga hea tuttava poole pöördutakse ikka teie-vormis, kui tajutav vanus seda eeldab.
Serbia ettevõtted töötavad selle nimel, et maha raputada ebausaldusväärse tööandja mainet. Mitmete uute kolleegide jaoks oli oluline meie lubadus ja praktika maksta palgad kokkulepitult kuu esimesel tööpäeval välja. Huvitav on ka see fakt, et Serbias ei motiveerita tegevjuhte ja tippspetsialiste optsioonide ja muu säärasega. See kõik on nende jaoks liiga kauge ja ebakindel. See, millest räägitakse ja oluliseks peetakse, on kõrge palk, ametiauto, igakuine, kvartaalne või äärmisel juhul ka aastapreemia.

Uusi töötajaid otsitakse Serbias eelkõige tuttavate kaudu (meie hinnangul rohkem kui Eestis). Seda mitmel põhjusel. Esiteks on olemasolevate töötajate surve selleks päris suur. Miks võtta tööle täiesti tundmatu inimene, kui onupoeg on töötu ja oskab ka keeta/keevitada/müüa? Teisalt on tuttavat inimest ehk põhjust rohkem usaldada. Võimalusi tööandja usaldust ära kasutada leitakse praktiliselt igal positsioonil. Enamik inimesi on loomulikult toredad ja head, aga tõrvatilku satub Serbias veidi sagedamini meetünni kui Eestis.

Erinev maksusüsteem
Varimajanduse osakaalu Serbia tööturul on raske hinnata. Kui võrrelda tänavapilti, elustiili ja statistikaameti andmeid keskmise palga kohta, tunduvad need numbrid olevat eri suurusjärkudest. Investorina peab olema leidlikkust, kuidas jääda truuks Eestis kujunenud seaduskuulekusele ning samas olla konkurentsivõimeline kohalikul turul.

Olulisematest põhimõtetest võib välja tuua järgmised:
• üksikisiku tulumaksu määr sõltub tulu allikast (näiteks palgast on see 12%, põllumajandustulust 10%, kinnisvaratulust 20%). Kasutusel on täiendavad erandid, näiteks maksuvabastus teatud liiki tuludele
• sarnaselt Eestiga on kasutusel tulumaksuvaba miinimum, lisaks on täiendav aastane tulumaks (10–15%) juhuks, kui teenitav tulu ületas kolm keskmist palka
• kui Eestis on arutelu sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamise üle kestnud mõnda aega, siis Serbias on see juba pikemat aega kasutusel. Sotsiaalmaksuga maksustatav on kuni viiekordne keskmine palk. Sotsiaalmaks koosneb pensioni-, tervise- ja töötukindlustusest (sotsiaalmaksu tasuvad tööandja ja töötaja võrdselt, kokku 35,8%)
• lisaks tavalisele “palgale” on Serbias kasutusel mitmed ametlikud lisatasud. Näiteks maksavad ettevõtted töötajatele iga töötatud päeva eest söögiraha, olenevalt ametiühinguga sõlmitud kollektiivlepingust ka transpordiraha ja veel ühte tasu (nimetus regress), mille sisu Serbias oldud aja jooksul päris täpselt selgitada ei suutnudki
• lisatasude puhul on riiklikult kindlaks määratud teatud miinimummäär. Suuremates ettevõtetes ja reatöötajatele makstakse kollektiivlepingus ettenähtud tasu määra. Juhtide ning tippspetsialistide puhul on asi praktikas lihtne, kuid formaalselt keeruline: kokku lepitakse netopalga summas, mille raamatupidajad hiljem siis vastavalt õigetesse lahtritesse jaotavad.

Ühe olulise erisusena tuleb välja tuua ka ametiühingute vaieldamatult suurem roll ühiskonnas, mis kahjuks investori pilgu läbi piirdub negatiivse kogemusega. Serbiast rääkides on endiselt tegu sügavalt sotsialistliku ühiskonnaga, kus erinevalt Eestist on üleminek turumajandusele vähemalt inimeste peas alles poolel teel.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.


 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Jüri Etverk, Taavi Einaste

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Aasta suurejooneliseim sündmus Radisson Blu Sky Hotelis!

Jõulupidu, kui üks ettevõtte olulisemaid sündmusi, on oodatud nii töötajate kui ka koostööpartnerite poolt. Radisson Blu Sky Hotel pakub peohõngulist atmosfääri ning erakordset elamust, mida elevusega oodatakse ja soojusega meenutatakse. Meie eesmärgiks on täita teie soovid ja ergutada maitsemeeli hõrgutistega, milles traditsioonid kohtuvad mitmekesise tänapäevaga.

Korralda oma koolitus või konverents tulirelvamuuseumis ja lasketiirus

Taktikalise laskmise keskus suudab teile korraldada unustamatu firmaürituse. Meie konverentsiruum asub tulirelvamuuseumis, kus saab tutvuda tulirelvade ajalooga, viia läbi koolitusi või konverentse.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara