Ideaalseid asju, veel vähem inimesi, pole olemas. Ole sa kuningas, president, peaminister või tavaline lihttööline – kõigil on oma head ja vead ning luukered kapis.
See kehtib ka Suurbritannia kuninga George VI (Colin Firth), kuninganna Elizabeth II isa puhul, kelle karjääri suurimaks hirmuks sai tema kõnedefekt, mitte hirm sõja või ameti ees.
Pärast seda, kui tema vend Edward (Guy Pearce) troonist loobus, tõusis George, hüüdnimega Bertie, vastu tahtmist Ühendatud Kuningriigi etteotsa. Meesterahvas, kes kannatas kogelemise all ning keda ei peetud sugugi sobilikuks kuningaks, sai abi Lionel Logue’ilt (Geoffrey Rush), ebatavaliste võtetega kõneterapeudilt.
Ootamatute kõnetehnikate ja ebatõenäolise sõpruse abil suutis Bertie oma hirmust avaliku esinemise ees üle saada, eluaegse sõbra leida ja riiki raskel ajal söekalt juhtida.
Paeluva loo kõrval tuleb tunnustada peaosatäitja Colin Firthi suurepärast sooritust. Õigusega kandideerib ta selle rolliga parima meesosatäitja Oscarile ja mitmele teisele auhinnale. Näitlejana ta igatahes heas mõttes üllatas.
Väga peenelt ja taktitundeliselt esitatud rollis oli parajalt kuninglikkust ja inimlikkust, samuti perekondlikke tragöödiaid, kokutamisest tulenenud piinlikke ülesastumisi, kökitamisi ja mökitamisi.
Märkimata ei saa jätta kunstniku, operaatori ja režissööri ühte sulandunud tööd. Ajastutruud pildid, mis vaheldusid huvitavate võttenurkade ja kaadrite ning peenelt sätitud dialoogiga, olid igati nauditavad.
Ent lõpp hea, kõik hea. Filmi filosoofilisemat laadi sõnum – enesesse uskumine ja oma suurimatele hirmudele vastu astumine – suutis George VI eeskujul mind mõnevõrra inspireerida küll.
“Kuninga kõne”
9/10
Režissöör: Tom Hooper
Osades: Colin Firth, Geoffrey Rush, Helena Bonham Carter, Guy Pearce, Timothy Spall, Derek Jacobi, Michael Gambon jt
Kinodes alates 21.01
Signe Sillasoo
Autor: Signe Sillasoo, Urve Vilk