15. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esialgu suhtuvad Soome apteegid ravimite netimüüki ettevaatusega. Vaid neli apteeki on Soome ravimite turvalisus- ja arenduskeskusele Fimea esitanud teate netimüügi alustamisest.

Ida-Soome Ülikooli apteegi apteekri Tomi Järvineni sõnul tuleb nende e-apteeki müügile suurem osa käsimüügiravimitest. Netimüügist jäävad praegu välja transportimisel erilist säilitustemperatuuri vajavad ravimid. Lisaks ei leia e-apteegist ka kõiki geneerilisi ravimeid.

Suurt sissetulekut apteegid netimüügist saada ei looda. Ülikooli Apteegi apteeker Jari Kokkenen hindas netimüügi osakaaluks umbes 1-3 protsenti kogu ravimimüügist. Majanduslik kasu loodetakse saavutada just kvaliteedi abil. Kvaliteetne ja turvaline soome netiapteek on ahvatlevam ja turvalisem valik kui välismaine e-apteek, leiavad Soome apteekrid.

Netiapteeke hakkavad ilmselt kasutama eelkõige inimesed, kes ei jõua või ei pääse tavalisse apteeki. Netiostuks peab olema ka tõsine põhjus, sest ravimi hinnale lisandub muidki kulusid, näiteks kohaletoimetamistasu.

Soome ravimiseadus sätestab, et raviminõustamine peab olema saadav ka internetimüügi puhul. Ülikooli apteegi kett kavatseb nõustamise lahendada peamiselt telefonitsi. Kui apteek on suletud, siis annab klient tellimust vormistades kohe ka teada, kas ta tahab raviminõu või mitte. „Kui vaja, siis helistab meie proviisor kliendile enne ravimite teelesaatmist,“ ütles Kokkola. „Lisaks telefonile võidakse nõua anda ka meilitsi, seda just kuulmispuuetega inimestele.“

Fiema peaproviisori Anna von Bonsdorff-Nikanderi sõnul peab klient enne ostu tegemist otsustama, kas ta tahab nõustamist. Teatud retseptiravimite puhul on nõustamine kohustuslik. Fimea loob praegu apteekidele määrust, kus täpsustatakse nõustamise rolli ja kohustust.

Autor: Urve Vilk, Merike Kungla