Start-up ettevõtted vajavad äriingleid

Eestis pole puudus mitte niivõrd headest ideedest, kuivõrd oma valdkonda hästi tundvatest nn teise astme investoritest ehk äriinglitest ja mentoritest, kes aitaksid viia toote või teenuse laiema üldsuse ette, rahvusvahelisse ärisse.

Kui on hea idee, siis esmaseks nn seemneinvesteeringuks leiab hakkaja rahalist toetust sõpradelt või perekonnalt. Kui üldistada, siis jäävad need summad 6000- 10 000 euro piiresse. Sellest võib isegi piisata kui eesmärgiks on tegutseda kohalikul turul. Kui mõtted lennukamad, võib väljakutse saabuda järgmises arengufaasis, kui ideega ettevõttel võib tootearenduseks vaja minna kolm kuni neli korda suuremat summat. Seda sõpradelt ja sugulastelt kokku ei laena. Ja kui saaksi laenata, pole kunagi garantiid, et idee kunagi ka tagasiteenimise võimalust pakub. Seega kukub suure tõenäosusega Kanada vanaonu kasutamise võimalus ära.

Võiks kaaluda riiklikke toetusprogramme, kuid nende häda seisneb selles, et need pole alati piisavalt paindlikud. Seega hea idee ei pruugi piisava kiirusel areneda ning keegi kusagil piiri taga viib sarnase kontseptsiooni ellu.

“Esmane investeering tehnoloogiaettevõttesse, mõnikord ka seemneinvesteeringu nimetusega, tuleb tihtilugu 3F meetodil (family, friends, fools-toim), kus raha saadakse lähikondsetelt või siis hulljulgetelt. Eesti kontekstis on valuline ning puudulik aga järgmine aste ehk nn. äriinglid või "targa raha" omanikud ja haldajad, mis on vahelüliks enne suuremate riskikapitali ettevõtete staadiumit,” rääkis Tehnopoli inkubatsioonijuht Raido Pikkar.

Eesti inkubaatoritest on eeskujulik kasvukeskkond headele ideedele loodud nii tehnopolis kui Tartu teaduspargis.

Tõsi, mitte kõik mõttevälgatused ei lõpe otsapidi inkubaatoris. Tehnopoli näitele tuginedes jõuab aastas ca 75-200st ideest eelinkubatsiooni valikusse ligi paarkümmend, millest inkubatsiooni jõuab kolm-neli.

Maailmas levinud praktika kohaselt kujuneb edulooks üks kümnest start-upist, kolm näitavad rahuldavaid tulemusi ning ülejäänud ebaõnnestuvad. Ehk ka selles maailmas näib mööndustega kehtivat Pareto 80:20 printsiip.
Seni on olnud Eesti start-up firmad enamalt jaolt seotud IT- valdkonnaga ning ilmselt jääb see nõnda veel mõnda aega. Miks?

 “Skype on loonud rollimudeli kui kaugele on võimalik tegelikkuses minna, seetõttu, ja ka reaalainete mahu tõttu meie hariduses ajalooliselt, on Eestis enamik start-up ettevõtteid seotud IT-valdkonnaga. Robootika, mehhatroonika, meditsiinitööstus, materjaliteadus ja teised valdkonnad on mõnevõrra IT varjus, kuid ka sealt on lähiajal arengutulemusi näha. Samas, kuna IT-valdkond on hetkel ja arvatavasti veel järgmised 20 aastat valitsev tehnoloogiasuund, siis selle mõju muudes valdkondades pigem kasvab ja meie eelist ei tasu kasutamata jätta,” rääkis Pikkar.

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Kristo Kiviorg

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara