21. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui on hea idee, siis esmaseks nn seemneinvesteeringuks leiab hakkaja rahalist toetust sõpradelt või perekonnalt. Kui üldistada, siis jäävad need summad 6000- 10 000 euro piiresse. Sellest võib isegi piisata kui eesmärgiks on tegutseda kohalikul turul. Kui mõtted lennukamad, võib väljakutse saabuda järgmises arengufaasis, kui ideega ettevõttel võib tootearenduseks vaja minna kolm kuni neli korda suuremat summat. Seda sõpradelt ja sugulastelt kokku ei laena. Ja kui saaksi laenata, pole kunagi garantiid, et idee kunagi ka tagasiteenimise võimalust pakub. Seega kukub suure tõenäosusega Kanada vanaonu kasutamise võimalus ära.

Võiks kaaluda riiklikke toetusprogramme, kuid nende häda seisneb selles, et need pole alati piisavalt paindlikud. Seega hea idee ei pruugi piisava kiirusel areneda ning keegi kusagil piiri taga viib sarnase kontseptsiooni ellu.

“Esmane investeering tehnoloogiaettevõttesse, mõnikord ka seemneinvesteeringu nimetusega, tuleb tihtilugu 3F meetodil (family, friends, fools-toim), kus raha saadakse lähikondsetelt või siis hulljulgetelt. Eesti kontekstis on valuline ning puudulik aga järgmine aste ehk nn. äriinglid või "targa raha" omanikud ja haldajad, mis on vahelüliks enne suuremate riskikapitali ettevõtete staadiumit,” rääkis Tehnopoli inkubatsioonijuht Raido Pikkar.

Eesti inkubaatoritest on eeskujulik kasvukeskkond headele ideedele loodud nii tehnopolis kui Tartu teaduspargis.

Tõsi, mitte kõik mõttevälgatused ei lõpe otsapidi inkubaatoris. Tehnopoli näitele tuginedes jõuab aastas ca 75-200st ideest eelinkubatsiooni valikusse ligi paarkümmend, millest inkubatsiooni jõuab kolm-neli.

Maailmas levinud praktika kohaselt kujuneb edulooks üks kümnest start-upist, kolm näitavad rahuldavaid tulemusi ning ülejäänud ebaõnnestuvad. Ehk ka selles maailmas näib mööndustega kehtivat Pareto 80:20 printsiip.

Seni on olnud Eesti start-up firmad enamalt jaolt seotud IT- valdkonnaga ning ilmselt jääb see nõnda veel mõnda aega. Miks?

 “Skype on loonud rollimudeli kui kaugele on võimalik tegelikkuses minna, seetõttu, ja ka reaalainete mahu tõttu meie hariduses ajalooliselt, on Eestis enamik start-up ettevõtteid seotud IT-valdkonnaga. Robootika, mehhatroonika, meditsiinitööstus, materjaliteadus ja teised valdkonnad on mõnevõrra IT varjus, kuid ka sealt on lähiajal arengutulemusi näha. Samas, kuna IT-valdkond on hetkel ja arvatavasti veel järgmised 20 aastat valitsev tehnoloogiasuund, siis selle mõju muudes valdkondades pigem kasvab ja meie eelist ei tasu kasutamata jätta,” rääkis Pikkar.

Autor: Urve Vilk, Kristo Kiviorg